| Euroopa Liidu poolt üles näidatud ühtsus reedesel Samaara tippkohtumisel Venemaaga tõestab, et Eesti poliitika ELi suunal on olnud õige. Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso sõnad, et Eesti, Leedu või Poola probleem on ühtlasi ka Euroopa Liidu probleem annavad tunnistust, et EL pole kaugenenud oma põhialustest – solidaarsusest. Brüssel näikse lõpuks aru saavat, et Poola ja Baltimaade mängimine vanade Euroopa Liidu liikmesriikide vastu Moskva poolt tähendab lõpuks ikkagi kaotust Brüsselile, ehkki lühemaajalises perspektiivis võiksid headest suhetest Venemaaga kasu lõigata mõned ELi liikmesriigid. Kuid kui Moskva käsi pääseb Baltimaades ja Poolas mõjule, tähendab see ikkagi ka mingit mõju ülejäänud ELile, kes olekski sellega kaotajate poolel. Vene presidendi Vladimir Putini avaldused, et Eestis ja Lätis rikutakse vene vähemuse õigusi, pole uued, kuid on ennekuulmatu, et nii suure riigi nagu Venemaa president teeb jõulisi avaldusi Tallinnas tapetud Dmitri Ganini kohta enne kohtu toimumist. Samal ajal räägib Putin, et Anna Politkovskaja tapmisest ei saa enne kohtuprotsessi midagi rääkida. Tallinnast siis võib rääkida, aga Politkovskajast mitte, selline Moskva seisukoht on enam kui kummaline. ELi eesistujamaa Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli kriitika Venemaa demokraatia aadressil näitab, et EL seab inimõigused oma poliitikas jätkuvalt olulisele kohale. Venemaa katse sundida ELile peale reaalpoliitikat kukkus vähemalt reedel Samaaras läbi. Eesti konstruktiivne ELi poliitika on andnud vilju, kuid loomulikult tuleb sel suunal edasi töötada. Tallinn peab olema aktiivne Euroopa põhiseaduse lepingu kriisi lahendamisel, meie abi peab jõudma ka Aafrika riikidesse ning me võiksime olla kaasatud ka illegaalse immigratsiooniga seotud probleemidesse. Ning maha ei tasuka matta ka euroga liitumist. Selline käitumine välistab Eesti muutumist ühe teema riigiks ja annab tagatised, et Brüssel osutab solidaarsust meie suhtes ka edaspidi. ELi solidaarsus annab Venemaale selge signaali, et edaspidi tuleb ELiga ajada asju teistelt alustelt. Selles mõttes oligi Samaara tippkohtumine kasuli, et ehkki osapooled ei jõudnud mingite ametlike lepinguteni, selgenesid ELi ja Venemaa seisukohad. On muidugi iseküsimus, kas nendelt seisukohtadelt jõutakse ka mingite kokkulepeteni. Sest loomulikult ei ole ELi ja Venemaa partnerluses midagi halba, kuid see partnerlus peab olema avatud ja läbipaistev, mitte nurgataguste lepete peal põhinev. |