Harvardi Meditsiinikooli ja Massachusettsi Tehnikainsituudi (MIT) tehtud uurimuse kohaselt võis varajaste inimeste ja šimpanside liinide hargnemine toimuda varem kui siiani arvati, kuid siiski mitte varem kui 6,3 miljonit aastat tagasi.

Inimeste ja šimpanside eellaste liinide hargnemine algas umbes üheksa miljonit aastat tagasi, kuid fossiilsed leiud selle kohta puuduvad.

Teadlaste spekulatsiooni kohaselt eraldusid kaks ahviliiki kaheks isolatsioonis elavaks liigiks, kuid pärast paari miljonit aastat oli neist jälle üks liik saanud.

Mingil ajahetkel võisid kaks mõnevõrra geneetiliselt erinevat liiki järglasi saada, kes moodustasid hoopis kolmanda hübriidliigi. Hübriidliik omakorda võis järglasi saada oma mõlema algliigi esindajatega.

Teadlased võrdlesid inimestel ja šimpansidel kromosoomides asuvaid sarnaseid geenilõike.

Eeldatavate geenimutatsioonide tekkimist arvesse võttes arvutasid teadlased välja, kui kaua geenimutatsioonide tekkimine aega võttis ning tegid selle põhjal järelduse, et miljonite aastate vältel toimunud geneetiline eraldumine jõudis umbes 6,3 miljonit aastat tagasi lõpule.

«Erinevus on tohutu. Inimeste ja šimpanside genoomis on lõike, mis ei paista olevat vanemad kui viis miljonit aastat ning samas on lõike, mis paistavad neli miljonit aastat vanemad kui need. Inimeste ja šimpanside hargnemine oli pikk protsess, mis võttis neli miljonit aastat,» ütles uuringut juhtinud Nick Patterson.

Lisaks avastasid teadlased veel ühe huvitava nüansi, nimelt on inimeste ja šimpanside X-kromosoom väga sarnane.

Kuid inimeste X-kromosoomi keskmine vanus on 1,2 miljonit aastat ülejäänud kromosoomidest «noorem» ning viimane mutatsioon toimus umbes 5,4 miljonit aastat tagasi.

See võib olla tõendiks, et pärast esimest hargnemist 6,3 miljonit aastat tagasi võisid varajased inimesed elada koos ja saada järglasi varajaste šimpansidega, luues hübriidliigi.

Kuid mingil ajahetkel olid geenimutatsioonid juba nii suured, et varajased inimesed ja šimpansid enam järglasi ei saanud ja see oli kindel märk liikide eraldumisest ning kahe uue liigi tekkimisest.

Uuringu teinud teadlaste kinnitusel on see ainult üks võimalikest selgitustest liikide eraldumise kohta.

Uuring avaldati täna ajakirja Nature internetiväljaandes.

Toimetas Inna-Katrin Hein