| Alljärgnevalt toob Postimees.ee ära lühikokkuvõtte meie eelmisel reedel alanud netivaidlusse postitatud 66 arvamusavaldusest ning ka riigiasutuste vastustest. Rõhutamist väärib, et Postimees.ee lubas vaid oma ees ja perenimega kommentaare. Pikemalt saab debatti jälgida siin. Tõsimeelsete arvamusavalduste seas leidub päris mitmeid humoorikaid killukesi ja bravuurikaid prahvatusi. Viimaste seas näiteks 2 nõudmist riigikogu lõplikult laiali saata ja esimeste hulgast ettepanek korraldada riigieelarve täitmiseks üldrahvalik korjandus. Mis see siis oleks? Lisaks kohustuslikele maksudele veel vabatahtlik riigimaks? Palgad ja autod Enim nimetati kokkuhoiu võimalusena ametnike ning poliitikute palkade külmutamist või kärpimist. Lisaks mainiti ametiautosid. «Riigi palgal olles on töötasu juba parem kui erasektoris, kuid tööd on palju vähem,» kirjutab näiteks Alvar Jõgeva. Pisut teises võtmes mainiti riigi omanduses olevate ettevõtete nõukogude liikmete tasusid. «Härra Luman (ja ka muud inimesed, kes peavad kõige suuremaks probleemiks avaliku sektori kulude suurust) saab siin näidata oma tõelist muret Eesti majanduse üle ja loobuda oma üle mõistuse suurest nõukogu liikme tasust,» kirjutas Rein Kask «Praegu millegipärast peetakse kogu Eesti riigi hädade põhjuseks inimesi, kes püüavad Eesti riigi eest hea seista ja saavad selle eest riigilt palka, aga härrased tööandjad ise ei taha millegipärast riigilt saadavatest rahadest (mis ületavad riigiteenistujate palgad) kuidagi loobuda,» jätkas Rein Kask Ametnik elagu altkäemaksudest Andres Mikeshin väitis peale teiste inimeste kommentaaride lugemist, et vanas Hiinas ametnikele palka ei makstudki ning soovitas naljatades sama süsteemi rakendada Eestis. Kui keegi tahab ametnikuks saada, peab ta endale koha ostma ja elatama ennast kodanikelt murede lahendamise eest saadavatest altkäemaksudest. «Milline tänuväärt idee tänapäeva Eestisse, poleks enam probleeme riigikogulaste palkadega, poleks enam probleeme korruptsiooniga, kuna korruptsioon oleks legaliseeritud,» kirjutab Andres Mikeshin. Riigikogulase hind selguks oksjonil ja Andres Mikeshin tahaks seda enampakkumist vaadata otseülekandes. Palgakulude vähendamine pole välistatud Rahandusministeerium vastas Postimees.ee’le, et ministeeriumidele on antud ülesandeks vähendada oma valitsemisala kulusid eelarvega võrreldes 7 kuni 9 protsendi võrra. Iga ministeerium võib vabalt valida, mille arvelt kokku hoida. Palgakulude koomale tõmbamine pole keelatud. Isiklik loobumine Paaris kommentaaris kiideti majandusminister Juhan Partsi naljaga pooleks öeldud pakkumist loobuda oma ühe kuu palgast. Võib-olla olekski poliitikute ja miks ka mitte kõrgemate riigi- ning omavalitsusametnike isiklik loobumine päris hea samm. Olgugi sellest saadav kokkuhoid vajalike miljardite kõrval kaduvväike, aga hea tahte märk siiski. Miks mitte kasutada reserve? Mitmel korral küsisid lugejad, miks ei lasta praegu käiku varasematel aastatel kogutud reserve. Vastuseks kirjutas Postimees.ee’le rahandusminister Ivari Padar, et reservide kasutuselevõtmine ei ole eelarve tasakaalu seisukohalt lahendus. «Oluline on vaadata jooksva aasta eelarvetasakaalu, ehk tulude-kulude vahet, reservidesse kogutud raha on aga teenitud varasematel aastatel,» selgitas Padar. Ta märkis, et järelikult mõjuks reservide kasutuselevõtmine eelarvetasakaalule negatiivselt. Padar rõhutas, et reservid on kogutud kindla eesmärgiga, mitte jooksvate kulude katmiseks. «Pigem tuleks reserve säilitada reaalseteks kriisiolukordadeks,» lõpetas minister oma vastuse lugeja küsimusele. Kärpida kaitsekulutusi Kui ametnike ja riigikogu liikmete palgakärbete soovitamine oli ootuspärane, siis allakirjutanule tuli üllatusena, et arvult järgmise koha hõivas nõuanne kärpida kaitsekulutusi ning piirata välismissioonidel osalemist. Üsna palju kogunes ka vastuväiteid. Arvamusküsitlused on näidanud inimeste tugevat toetust kaitsekulutuste kasvatamisele või vähemalt senisel tasemel säilitamisele. Selle aasta alguses tegi Turu-uuringute AS avaliku küsitluse järgi toetas kaitsekulude vähendamist vaid 12 protsenti vastanutest. Toetus on kõrge ka välismissioonidel osalemisele. Kaitseministeerium vastas Postimees.ee lugejatele, et aastaks 2010 tahetakse tõsta kaitsekulutuste osa sisemajanduse kogutoodangust (SKT) 2 protsendini. See on tase, mida oleme oma NATO liitlastele juba pikalt lubanud. Kaitseministeerium on valmis kokku hoidma kulutusi oma valitsemisalas vastavalt valitsusliidus kokkulepitud ulatusele. Nad on koostanud võimalike kärbete nimistu, mille saab esitada pärast poliitilise otsuse langemist, aga kaitsekulutuste tase tervikuna jääb sellel aastal 1,8 protsendi juurde SKTst. Vabadussõja võidusammas Vabadussõja võidusamba püstitamisest loobumist soovitati samuti palju. Kaitseministeeriumi teatel on tänaseks sõlmitud lepinguid 75 miljoni krooni ulatuses ja nende katkestamine poleks otstarbekas, kuna ei anna enam mingit kokkuhoidu, kujunedes pigem populistlikuks raiskamiseks. |
