Läbi punase filtriga varustatud päikeseteleskoobi paistab Päike ereoranina. Spetsiaalsest fooliumikilest valmistatud prillide abil näib tulekera samasugune nagu Kuu. «Kõige rohkem üllatabki inimesi see, et Päike on sama suur kui Kuu,» selgitab astronoomiahuviliste ühenduse Ridamus üks eestvedajaid Martin Vällik.Samas hoiatas Vällik, et asjatundmatu päikesesse vaatamine võib lõppeda pimedaks jäämisega. Öised vaatlused Nädala lõpuni korraldatavate taevakehade vaatlustega tähistavad amatöörastronoomid tinglikult astroloogia 398. surma-aastapäeva. Nimelt märgitakse 1609. aastat, mil Galileo Galilei kutsus omaehitatud teleskoobiga vaatlema Jupiteri kaaslasi ja Johannes Kepler tutvustas planeetide liikumise seadust, astroloogia hääbumise ja astronoomia kui teaduse algusaastaks. Rahvusvaheliselt on 2009. aasta kuulutatud ülemaailmseks astronoomiaaastaks ja käimasolev päikesenädalgi on üks üritus selle teadusharu propageerimiseks. Idee algatajad arvavad, et inimeste observatooriumidesse kutsumise asemel võiksid asjatundjad minna ise sinna, kus rahvas liigub ostukeskuste juurde, linnaväljakutele ja parkidesse. Kui ilm lubab, uudistatakse päeval Vabaduse platsil ohutult Päikest, reede ja laupäeva õhtul kolitakse aga viie hiiglasliku teleskoobiga varustatult linnahalli katusele ja uuritakse lähemalt Saturni, Veenust ja Kuud. Aastaid korraldatud taevakehade vaatluse üritused on alati olnud väga rahvarohked. Linnahalli katusele on tuldud kogu perega, kaasas kokkupandavad matkatoolid, soojad riided, sülelapsed ja neljajalgsed lemmikloomad. Ohtralt küsimusi Iga üritus on kaasa toonud ohtralt küsimusi ja arutelusid universumi teemadel. Enam levinud kõneaineks on ikka ja jälle planeetide teke ja ufod. «Vaatlused algavad kell 10 õhtul ja kestavad südaööni,» ütles Vällik ja lisas, et tihti lõpevad öised taevakehade vaatlused ka varajastel hommikutundidel, sest kokkutulnutel jagub teemasid, millest vestelda. |
