| Sotsiaalministeeriumi kantsleri Maarja Mändmaa sõnul on Astangu kutserehabilitatsiooni keskuses aastate jooksul leitud mitmeid olulisi rikkumisi, vahendas ministeeriumi pressiesindaja. «Keskuse juhtimine on põhjustanud negatiivse tööõhkkonna ja töötajate usaldamatuse ning rahulolematuse. See omakorda on toonud kaasa puudusi sisulises tegevuses ja olematu koostöö puuetega inimeste esindusorganisatsioonidega,» ütles Mändmaa.
Mändmaa lisas, et keskuse direktori otsused on põhjendamata ning need on tehtud töötajaid kaasamata. «Seetõttu on töötajad korduvalt pöördunud nii sotsiaalministeeriumi kui ka Eesti sotsiaaltöö assotsiatsiooni eetikakomitee poole. Inimesed tunnevad end ebavõrdselt ja -õiglaselt kohelduna, kuna ootused töötulemustele on ebaselged,» kommenteeris kantsler. Mändmaa sõnul on head ja kvalifitseeritud töötajad keskusest juhtimisprobleemide tõttu viimasel aastal lahkunud ning sellepärast on kannatanud keskuse funktsioonide täitmine.
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja teatel hüvitatakse Priskele kasutamata puhkusepäevad.
Astangu kutserehabilitatsiooni keskuses on aastail 2003 –2006 viidud läbi mitmeid auditeid, millega on tuvastatud rida olulisi rikkumisi. Keskust on auditeerinud nii sotsiaalministeeriumi siseauditi osakond kui ka riigikontroll.
2006. aastal sotsiaalministeeriumi läbi viidud auditite käigus leiti mitmeid puudusi, mis viitasid süsteemsetele vigadele. Olulist täiendamist vajasid juhtimis- ja kontrollimeetmed lepingute menetlemise ja järelevalve osas. Auditi käigus ei saadud kindlust, et kõik keskuses sõlmitud majanduslepingud ja tehtud kulud on tegevuseks vajalikud ja tagavad riigieelarve vahendite ratsionaalse ja säästliku kasutamise. Teise auditi tulemusel jõuti järeldusele, et keskuse tööjõukulude arvestuses esineb olulisi puudusi. Selle alusel määras eelmine sotsiaalminister Priskele ka distsiplinaarkaristuse. Eeltoodud auditite soovituste täitmist kontrolliti 2007. aastal ning jätkuvalt tuvastati rikkumisi lepingute sõlmimisel ja preemiate maksmisel.
2006. aastal tõi Riigikontroll 2005. aasta majandusaasta koondaruande põhjal välja mitmeid puudusi sisekontrollisüsteemi toimimise, raamatupidamise korralduse ja tehingute seaduslikkuse kohta. Mitmed puudused, millele Riigikontroll tähelepanu juhtis, olid likvideerimata.
2003. aastal viis sotsiaalministeeriumi siseauditi osakond läbi auditi, mille tulemusena jõuti järeldusele, et investeeringuid ja vara ei soetatud vastavalt tegevuse eesmärkidele. Vara arvelevõtmine keskuses ei vastanud õigusaktide nõuetele, ressurss (nii ruumid, õppeseadmed kui ka rehabilitatsiooniseadmed) oli alakasutatud ning tegemata olid riigihanked. Toimetas Mari Kamps, PM online |
