Kas Korsika ralli lõppedes tuli teile õnne soovida või pigem kaastunnet avaldada?

Urmo Aava «Ralli on ohtlik, kuid ma ei arva, et ta on kõige ohtlikum spordiala.»

Kaastunnet polnud küll mõtet avaldada, pigem tulnuks õnne soovida. Tulemus on ju alati mingil määral subjektiivne ja rallit võib võita ka nii, et kõigil teistel läheb kehvasti.

Kõige paremini oskavad otsustada ikka sõitja ja kaardilugeja ning Korsika ralli tulemus ja kiirus olid igatahes väga head.

Kas paneksid endale viie?

Paneksin.

Korsika ralli järel ütlesite, et teil on asfaldisõidul vähe praktikat. Mida sellega mõtlesite?

Eelmisel aastal sõitsin kolm asfaldirallit ja nendest mingit erilist tulemust polnud. Samuti oli nendest sõitudest juba pool aastat möödas.

Enne Korsikat tegime ühe testipäeva ja proovisime heaks saada seadistust.

Samas Citroenid testisid asfaldil tuhat kilomeetrit, meie arvuks jäi umbes 70.

Kuid inimesed sõidavad ju iga päev asfaldil ehk kuidas saab sellisel kattel olla vähe praktikat või milles see erinevus seisneb?

Asfaldiautoga kiiresti asfaldil sõitmisel ja tavaliiklusel pole mitte midagi sarnast.

Loomulikult sõidavad inimesed nii asfaldil, lumel kui kruusal. Kuid kas seetõttu saab öelda, et iga eestlane võib nüüd Rootsi rallil osaleda? Selles küsimuses vist vastus peitubki. Ralli on ralli ja ralliauto on ralliauto.

Kuivõrd erineb asfaldil sõitmine kruusal rallimisest?

Laias laastus võime öelda, et ühes äärmuses on lumi ja teises asfalt ning keskele jääb kruus.

Sõidujooned ja -võtted on erinevatel katetel hästi erinevad. Kui kruusasõitja läheb asfaldile, siis esimese asjana põletab ta pidurid läbi, sest ta on harjunud teistmoodi pidurdama.

Seejärel kuluvad tal ära rehvid, sest ta sõidab teistsugust trajektoori. Lõpuks ei saa ta ka head aega, sest katse alguses võib ta sõita normaalset hoogu, kuid lõpuks kaotab ta pidurite ja rehvide tõttu väga palju.

Millisel kattel sõitmine on kõige enam käpas?

Seni olen arvanud, et kruusal sõitmine on kõige enam käpas, sest oleme sellel sõitnud terve elu.

Kas suhtlete oma paarimehe Kuldar Sikuga igapäevaselt või saate kokku vaid trennis ja võistlustel?

Me suhtleme palju ja teisiti ei saagi. Kogu aeg on vaja mõelda variante, et kuidas teha midagi paremini ja ma saan Kuldariga väga hästi läbi. Me oleme ikka sõbrad.

Rallimehed jätavad sellise ühtse pere mulje. On selline mulje õige?

Ma arvan küll. Suhtleme nii rallide ajal kui ka ralliväliselt – räägime kogemustest ja asjadest ning viskame nalja. Ralli kestab kolm pikka päeva ja päris keeruline oleks igaühel tõsine nägu peas oma nurgas istuda.

Kas omavahelisi ütlemisi või kadetsemist pole?

Eks ikka tuleb. Üks konflikti põhjusi on see, et keegi jääb kellelegi rajal ette ja sellest tuleb ütlemisi. Üldiselt üritatakse kohe mööda lasta, kuid ikka juhtub. Eks mõned inimesed ole teistest loomulikult sümpaatsemad.

Kellega ise suhtlete?

Kris Meeke'i ja Per Gunner Anderssoniga ning Kosti Katajamakiga. Sellel hooajal on Jaan Mölder ka - tegemist on sümpaatse inimesega ja kui oskan, siis aitan teda.

Keda peate oma rallieeskujuks?

Mis siin ikka, eks see ole kõigile teada, kes on head sõitjad. Iidolit pole ma endale välja valinud.

Milline on rallisõitja hing – külmalt kalkuleeriv ja rahulik või emotsioonidest ja energiast pulbitsev?

Raske öelda. Särtsu peab sees olema, sest emotsioon on oluline. Samas tuleb mõelda ka enda energiakulule. Eks see kuskil seal vahepeal ole, kuid pigem jääb siiski kalkuleerija poolele.

Tom Cruise mängis kunagi filmis «Days of Thunder», kus ta oskas jube hästi sõita, kuid autovidinatest ei jaganud midagi. Kas selline rallimees saab üldse olemas olla?

Põhimõtteliselt saab küll, sest on ju olemas jube andekaid inimesi. Kuid kindlasti tekib probleeme, mida tuleb kas katse ajal või katse lõppedes lahendada. Kui sa ei tea aga ööd ega mütsi, siis tuleb loota kaassõitjale. Kui aga kaassõitja samuti ei oska, siis on väga raske midagi teha.

Kuid selliseid näiteid on küll – looduslapsi leiab ikka.

Mis saab, kui auto maanteel järku üles ütleb? Kas putitate ise, valite autoabi või hoopiski mõne sõbra numbri?

Mul on küll kool lõpetamata, kuid hariduselt olen autoinsener. Eks tuleb vaadata, et mis on autol viga. Mootoriremonti ei hakka ma maanteel tegema või kui generaator lõpetab laadimise, siis mis sa seal ikka teed.

Need pole enam need ajad, et hakata midagi põlve otsas tegema.

Kuidas erinevad üksteisest ralli, ringrada ja vormel?

Mina liigitan vormeli ja ringraja üheks ringrajasõiduks. Kindlasti võib keegi öelda, et need on erinevad asjad, kuid nad sõidavad ringrajal. Seal sõidavad nad igal aastal kindlat ringi ja muutuvad vaid ilmastikuolud, kuid need muutused on alati ette teada.

Ringrada on selle võrra parem, et sõitja teab olusid – kui sajab, siis sajab tervel ringil.

Rallil on nii, et teeme kõigepealt rajalegendi ehk sõidame raja tavaautoga rahulikult läbi. Kuid milleni ma selle jutuga jõuda tahan on, et rallis on rajal väga palju ootamatusi.

Rada muutub alati, sest katse on 35 kilomeetrit pikk. Kui sõidame näiteks mägedes, siis seal voolab vesi nagu pime mees metsas. Lisaks voolab vesi alati erinevalt ja seda ei saa ette näha.

Ringrajal on muidugi see, et sõitja ei tea, mis teine sõitja mõtleb – kui keegi korraldab ilge jama, siis sõidadki välja.

Motomees Valentino Rossi ja vormeliäss Fernando Alonso vaidlesid, et kumb on kõvem mees. Kas on üldse võimalik ühest klassist teisse liikuda?

Kõik on oma ala profid, kuid motomees teab trajektoore ja kui ta istub autosse, saab ta paremini hakkama. Automees peab mootorrattal oskama aga kallutada ja seal on ka muud jamad. Kui Alonso pole motot sõitnud, läheks tal väga raskeks.

Milline liikleja olete tänaval?

Proovin olla suhteliselt ettevaatlik, kiiruseületamisi ei saa lubada.

Miks nii?

Ma ei saa ju. Kui kaks korda vahele jään, võetakse load ära ja mis ma siis teen? Ma ei saaks rallit sõita.

Ma hoian liigeldes tõesti hinge kinni, sest väga lihtne on kuskil kaks korda vahele jääda. Näiteks on kuskil teetööd ja sa ei pane märki tähele ja sõidad alasse poole kiiremini sisse.

Ega peagi huligaanitsema, vaid oled tähelepanematu ja ongi load läinud.

Ma proovin tõesti pingsalt jälgida. Kunagi ju Markko Märtinil võeti load ära ja oli ilge poleemika, et mis saab.

Siit tuleb ka see, et miks ma pean olema ettevaatlik.

Kuidas teid inimesena kirjeldatakse?

Olen veevalaja ja see iseloomustab mind kõige paremini. Ma väldin inimestega konflikte ja mulle ei meeldi inimestega konfliktis olla. See on mulle mõnikord miinuseks olnud, kuid proovin kõigega hakkama saada.

Samas liigun sihikindlalt eesmärgi suunas. Vett võib küll suunata, kuid lõpuks voolab ta ikkagi ülevalt alla ja läheb oma tahtmist mööda.

Ma võiksin olla järsem ja teha kindlamaid otsuseid – nii oleks mul kergem elada, kuid inimene ei muutu.

Aga milline olete sõitjana?

Ma arvan, et olen suhteliselt emotsionaalne. Ma tegelen just sellega, et püüan energiat kokku hoida ehk emotsioone maha tuua, kuid samas proovin mitte kiirust kaotada.

Kuivõrd jääb autospordi kõrvalt aega muudeks asjadeks?

Ikka jääb – tulebki muude asjadega tegeleda, sest see annab energiat tagasi. Kuldar Sikk veab noorte autospordiklubi, kus on 13-16-aastased sõitjad ja ma käin neid õpetamas. Noori juhendades annan ja saan energiat.

Aga midagi, mis poleks autospordiga seotud?

Ei jää aega eriti. Füüsilised trennid on ka need, kus saab vaimsed pinged maandada ja püüan viis korda nädalas trenni teha.

Kui palju jääb aega perele ja mis soovid on perega tulevikuks?

Ma arvan, et veedan naisega päris palju aega ja eks tulevikuks oleks mingid plaanid ikka. Igal inimesed on soov mingil ajal lapsi saada ja vähe suurem pere luua. Kuid praegu prooviks rohkem pühenduda rallile. Hetkel on see võimalik ja tundub, et asi liigub õiges suunas.

Kuidas pere toetus on?

Minu isa on võidusõitja ja ema teab, mis teema on. Kõige enam pabistab ehk vanaema, sest naine on ka seda asja nii kaua kõrvalt näinud. Kõik on aru saanud, et tegemist pole kudumisega.

Ralli on ohtlik, kuid ma ei arva, et ta on kõige ohtlikum spordiala. Kui vaadata näiteks rattasporti, siis see on palju ohtlikum – mees-mehe kontakt, kukutakse ja jäädakse alla.

Kuid inimestel on mulje, et autosport on kõige ohtlikum, sest autod kolisevad ja mürisevad ja sõidavad kiiresti. Kuid autospordis on väga palju mõeldud turvalisusele.

Lähiminevik on aga näidanud, et juhus on pime ja juhtuda võib igasuguseid asju.

Kus näete ennast viie aasta pärast?

Loodan, et sõidan WRC autol MM-rallisid.

Millisel autol?

See ei ole nagu tähtis, kuid loodame, et konkurentsivõimelisel.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5