Laine Jänes (41)

Tartu linnapea, Reformierakond

Kui suudame maksta korralikku palka ja ei jäta meie armeed näljapajukile, nagu on juhtunud politsei ja päästetöötajatega, siis oleks eelistuseks muidugi palgaarmee. Samas on ajateenistuse juures emotsionaalseid aspekte – patriotism ja riigikaitse õpetus saavad ajateenistuse kaudu selgemaks. Ajateenistus on elukool, enesega hakkama saamine, enese ületamine.

Liina Tõnisson (65)

riigikogu liige, parteitu

Ei. Eesti tingimuste juures on palgaarmee tänasel päeval selge mõttetus.

Peeter Tulviste (60)

riigikogu liige, Isamaaliit

Meil peaks olema mõlemad – palgaüksus ja ajateenistus. See on lihtsalt sõjaliselt otstarbekas – ühel juhul saame kasutada ühte, teisel juhul teist. Peale selle on ajateenistusel ka muud funktsioonid, mis pole puhtsõjalised. Näiteks Soomes peetakse väga tähtsaks seda, et ajateenistus on niisugune aeg poiste elus, kus nad kõik on võrdsed, vaatamata oma perekondlikule päritolule.

Jaan Manitski (63)

ärimees, parteitu

Sellele saab vastata nii ja naa. Mõni hästi tehniline valdkond nõuaks ilmselt palgaüksust, kuid ka üldajateenistus on väga tähtis noore mehe arengule ja kaitsetahtele. Omast kogemusest tean öelda, et noorele mehele on kasulik sõjaväes käia. Siin tuleb arvestada muidugi Kaitseliiduga, et mis jääb tema ülesandeks, kui kujundada välja tuleviku kaitsesüsteemi.

Jaan Männik (60)

Eesti Telekomi juhatuse esimees, parteitu

Veel mõned aastad tagasi pooldasin kohustuslikku sõjaväeteenistust. Psühholoogiliselt on väga tähtis, et kogu rahvas kaitseb oma riiki ning sõdur ei ole ainult mõnede inimeste ametiks. Lähtudes aga Eesti kaitseväe ülesannetest juba täna ning võimalike tulevikukonfliktide iseloomust, usun, et palgaarmee on otstarbekam. Kiiresti muutuvas maailmas tuleb oma visioone ja seisukohti pidevalt üle vaadata ning neid muutustega kohandada.

Toomas Hendrik Ilves (52)

europarlamendi saadik, sotsiaaldemokraat

Otsus kaitseväe moodustamise viisi kohta ei kuulu presidendi pädevusse. Ent mina ei pea palgaarmeele üleminekut õigeks. Kaitseväel peab kindlasti olema tugev professionaalne komponent, et Eesti saaks täita oma rahvusvahelisi kohustusi. Ajateenistus annab Eestile kuni 100 000-mehelise reservi, mis on oluliselt tugevam jõud kui 5000-meheline palgaarmee.

Samuti on üldine kaitseväeteenistus eeskujulikult ja efektiivselt elluviiduna kindlasti paremaid kodanikukasvatuse vorme, tagades ühtlasi platvormi neile, kes soovivad saada elukutseliseks sõjaväelaseks.

Enn Eesmaa (59)

riigikogu liige, Keskerakond

Arengukava järgi küll ajateenijate arv 2010. aastani väheneb, kuid ajateenistus jääb kaitseväe komplekteerimise aluseks. Teisiti ei vea me välja, sest praegused vajadused on sellised, et peame olema valmis nii operatsioonideks väljaspool Eestit, säilitama iseseisva kaitsevõime kui ka suutma liitlasvägesid vastu võtta.

Juhul kui jätame riigikaitse ainult professionaalide kanda, võib arvata, et soov ja valmidus riigikaitseks võib noorte meeste seas väheneda.

Teiseks on ajateenistus oluline integreerijana. Venekeelsed noored saavad ajateenistuses kõrvuti eestlastega lõimumiseks palju enam kui ainult teoreetilistel loengutel.

Kaugemas tulevikus on võimalik kaaluda ka täiselukutselisele armeele üleminekut.

Ene Ergma (62)

riigikogu aseesimees, Res Publica

Minul on siin kaksiklähenemine. Ühelt poolt muutub sõjavägi järjest professionaalsemaks ja sõdurid ei ole enam kahuriliha, teisalt on vaja, et noored mehed saaksid kodukaitsmise soovi.

Armee läheb väiksemaks ja järjest elukutselisemaks, kuid see ei ole kiire protsess, vaid läbikaalutletud liikumine. Ma saan aru, et tänapäeva sõjavägi on kõrgtehnoloogiline ja seal saavad teenida vaid professionaalid. Mõelgem või märksõnale küberrünnak.

Teiselt poolt olen kindel, et sisejulgeoleku tähenduses peavad Eesti mehed kandma oma rolli, mis tähendab, et nad peavad oskama kodu kaitsta.

Aadu Must (55)

Tartu linnavolikogu esimees, Keskerakond

Esimene mõte on ajaloost: kui franki talupojal kadus väekohustus, jäi ta ilma relvakandmise õigusest ja muutus pärisorjaks. Kogu hilisemas ajaloos on üldine väeteenistuskohustus olnud riigi vaimse ja füüsilise tervise väga oluline indikaator. Väidan, et Eesti meestel on õigus osaleda riigikaitses ja pidada seda jõuliselt oma asjaks.

Meil on tark poliitiline kokkulepe, mis näeb 2010. aastani ette üldise väekohustuse edendamise. Kindlasti on meie praegune armeesüsteem üsna hea ja väekohustus on korralik ettevalmistus professionaalsete sõjameeste kasvatamiseks. Kui üldse alustada diskussiooni, mis saab tulevikus, oleks hea kuulata ka professionaalide arvamust.

Okupandi poolt vaadatuna on sümpaatsed ainult palgaarmeega riigid, sest pärast vallutamist on neid tunduvalt lihtsam valitseda.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.5