Nagu mujal maailmas, nii sünnib ka Eestis poisse mõnevõrra rohkem kui tüdrukuid. Mullu nägi siin ilmavalgust 7137 poissi 6778 tüdruku vastu. Poiste selge ülekaal kestab samas vaid kahekümnendate eluaastate lõpuni ning juba 30- kuni 34-aastaste seas pöördub pluss miinuseks ning suureneb igas järgmises vanuseklassis. Vähese liikumisega Põhja regionaalhaigla neurokirurgi Andres Ellamaa hinnangul on meeste lühikeseks jääva elu peamine põhjus alkohol ja vähene liikumine. Ta märkis, et kuigi statistika järgi on esmasteks surmapõhjusteks südame- ja veresoonkonnahaigused, siis on nendegi taga halvad elukombed. «Stressist ei pääse keegi, aga vaadake neid 35-aastaseid mehi, kõht istub neil põlvedel ja Õllesummeril juuakse õlut mitme miljoni eest, see ongi meie probleem,» sõnas Ellamaa. «Infarkt ja insult võib tabada kõiki, küsimus on, millal, ja meil juhtub see liiga vara.» Ellamaa lisas, et neil, kel õnnestub kriitilised 40.–50. eluaastad ületada, on eeldus elada sõltumata soost kõrge vanuseni. Androloog Olev Poolametsa sõnul on meeste tervist olulise teemana kogu maailmas teadvustatud vaid mõned aastad. «Loomulikult on alkohol üks teguritest, aga selle tarbimise taga on muud probleemid ja meeste puhul ei tööta, kui lihtsalt öelda, et ära joo,» ütles Poolamets. Ta lisas, et meeste terviseprobleemide ja riskikäitumise ennetusmudelid on pea olematud, ehkki alustada tuleks juba sellest, miks langevad poisid põhikoolist välja. «Meeste tervisest rääkides ei saa mööda vaadata ka meeletust tööpingest, konkurentsist ja suhetest lähedastega,» rääkis Poolamets. Olukorra paranemist võib Poolametsa sõnul oodata siis, kui inimesed hakkavad saama oma töö eest normaalset tasu, nad ei pea ennast lõhki laenama, neil on isiklik vaba aeg ja nad oskavad väärtustada perekonda. Kaks aastat tagasi valmis Eesti rahvastikustrateegia nime kandev dokument, milles nenditakse, et meeste keskmine eluiga on püsinud viimased kolmkümmend aastat 64–65 eluaasta tasemel ning lisaks südame-veresoonkonnahaigustele ja kasvajatele viivad mehi varakult hauda vägivald ja õnnetused, neid on ligi kümnendik kõigist surmajuhtumitest. Neli aastat juurde Strateegias on püstitatud eesmärk saavutada meeste keskmise eluea tõus 2008. aastaks vähemalt nelja aasta võrra ehk 69. eluaastani. Selle saavutamiseks peaks vähenema muu hulgas ülekaal ja alkoholi tarbimine ning suurenema näiteks turvavöö kasutamine autoga sõites. Küsimusele, kuidas eesmärkide täitmine edeneb, vastas rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo, et ta alles hakkas tutvuma tegevuskavade täitmise ülevaatega. Rummo nentis, et kuigi naiste kõrgem keskmine eluiga on paljudele riikidele omane, ei mäleta ta ühestki statistikast nii suurt erinevust kui Eestis. «Sündida poisina ei tähenda siiski, et hauaplats tuleb varakult valmis vaadata. Alkoholi ja muude riskiteguritega peab oskama ümber käia ja seda on võimalik õppida,» märkis minister.
|
Mitte sõjad ja katastroofid, vaid hulljulgus ning alkohol hoiavad Eesti meeste keskmise eluea jätkuvalt liiga lühikesena ning sünnihetkel oma arvuga naisi edestavad mehed on juba enne keskiga selges vähemuses. 
Vanemad uudised
