| Austraalia keskkonnaorganisatsioon FrogWatch kutsus konnade suurima levikuala, Queenslandi ja Põhjaterritooriumi elanikke üles korjama sadu tuhandeid konni, et neist saaks väetist ehk «konnamahla» toota. Organisatsiooni kinnitusel kasvavad noored taimed konnaväetisega kiiremini ning see väetis sobib hästi banaanide ja papaiade kasvatamiseks. «Rookonnad haisevad kõdunemise ajal kohutavalt, kuid lõpuks saab nendest selge sinist värvi väetise,» ütles FrogWatchi asutaja Graham Sawyer. Esimene partii «konnaväetist» toodeti Darwinis asuvas väetisetehases ligi 200st kilogrammist surnud konnadest. Rookonnad toodi 1930. aastatel Lõuna-Ameerikast Austraalia Queenslandi osariiki ning nende abil loodeti võidelda suhkrurooistandusi ründavate kahjurite vastu. Eksperiment osutus aga katastroofiks: konnad ei hävitanud kahjureid, vaid hakkasid meeletult paljunema. Ohtlikke konni leidub tänapäeval Austraalias miljoneid ja kuigi nende arvukust on püütud piirata, pole see õnnestunud. «Konnakatku» all kannatab ka Austraalia Põhjaterritooriumi pealinn Darwini. Kohalikud on välja pannud lõkse, lootes oma aiad konnavabaks teha, ning organiseerivad tõrvikuvalgel öiseid konnapüüdmisi. Austraallaste arvamused, kuidas konni paremini tappa, kõiguvad seinast seina.
Kui ühed soovitavad kasutada kriketi- või golfikeppi, siis Austraalia
loomakaitseorganisatsioon RSPCA soovitab konnad tuimestada hemorroidide raviks
mõeldud kreemi abil ning asetada nad külmikusse oma saatust ootama.
Toimetas Inna-Katrin Hein, eelinfotoimetaja/tõlk
|