|
«Kaks ostuhuvilist on ütelnud, et nad soovivad Eesti riigiga selget lepet
tuleviku suhtes, vastasel juhul on neil keeruline raudtee omanikuks tulla.»
Vitsuri sõnul võiks taoline kokkulepe puudutada näiteks seda, millises tempos
lubatakse raudteeturule Eesti Raudtee kõrvale konkurente. «See määrab ära, kui
tulus äri on.»
Vitsur ei soovinud prognoosida, kui kaua taoliste lepete sõlmimine aega võiks
võtta. «Igatahes ei ole (sellega) väga kiire. Sõltub sellest, milline on
teineteisemõistmine raudteest ja selle rollist.»
BRS peab oma teatel aktsiate müügi läbirääkimisi kolme firmaga. Vitsur ei
soovinud öelda, millistega neist ta rääkinud on. Postimehe andmetel võib tegu
olla Deutsche Bahni ja Promõlennõje Investorõga.
Kolmanda huvilisega pole Vitsur enda sõnul kohtunud.
Eesti Raudtee suuraktsionär BRS teatas täna, et ei pea riigiga
praegu mingeid läbirääkimisi BRSi omanduses olevate Eesti Raudtee aktsiate
müügiks, mistõttu puudub riigil ka võimalus raudtee aktsiaid osta.
BRSi nõukogu liikme Jüri Käo sõnul poleks läbirääkimiste pidamine riigiga
praegusel hetkel korrektne müügiprotsessi lõppvooru jõudnud kolme pakkuja
suhtes.
BRSi avaldus tuli vastuseks eilsele peaminister Andrus Ansipi teatele, et nii
nagu Eesti Raudtee erastamise otsustas riigikogu, peab riigikogu langetama ka
otsuse, kas raudtee tagasi osta.
Ansipi sõnul otsustab ostu parlament, õiglase hinna määramine on aga
majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pädevuses.
«Praegu ongi põhiküsimus hinnas,» rääkis ta. «Raudtee tagasiostmine tuleb
kõne alla, kui hind on õiglane ja see on riigile ehk maksumaksjale
vastuvõetav.»
Eesti Raudtee aktsiatest kuulub peaegu 66 protsenti BRSile ja 34
protsenti Eesti riigile.
|