Samas on läänel Hiinas majandushuvid, Hiinal aga mitmeid põhjusi, miks Tiibetile isegi autonoomiat mitte lubada. Selle tagajärjeks on lääne ebajärjekindlus Hiinale nõudmiste esitamisel inimõiguste olukorra parandamiseks, vahendas ETV24 «Aktuaalset kaamerat».
Välisministeeriumis ajakirjanikele korraldatud pressikonverentsil rääkisid välisminister ning asekantsler Harri Tiido Eesti välispoliitikast. Paeti sõnul eeldab Tiibeti rahva vastase vägivalla lõpetamine Hiina keskvõimu poolt lääneriikide üksmeelt ning järjekindlust.
«Selleks on vaja järjekindlat ühel häälel kõnelemist sel teemal. Mitte nii, et korra tehakse mingi teatekene ja siis vajub unustusse järgmiste suuremate probleemideni,» ütles Paet.
Nobeli rahupreemia laureaat dalai-laama kinnitas täna taas, et soovib Tiibetile autonoomiat Hiina koosseisus, mitte iseseisvust. Vastuseks süüdistab Hiina dalai-laamat rahutuste õhutamises.
«Teisalt peame arvestama mõningaid pisiasju. 40 protsenti Hiina maavaradest on Tiibetis. Umbes pool maailma liitiumi varudest on Tiibeti territooriumil. Hiljuti avastati seal naftat. Siin hakkavad mõningad asjad Pekingi mõtlemises paika minema, miks ta seda autonoomiat ei taha lubada,» selgitas Tiido.
Siiski peaks Hiina alustama kõnelusi dalai-laama esindajatega, leiab välisministeerium, kes tegi pühapäeval avalduse Tiibeti olukorra kohta ning küsis selgitust Hiina suursaatkonnalt.
|
