Ta on omandanud kaks magistrikraadi ja valmistub lõpetama doktoriõpinguid Inglismaa ühes väärikamas ülikoolis, olnud nii riigiametnik kui ka eraettevõtja, ning sõidab oranžide porilaudadega tsikliga. Temas peitub ka suurepärane ajakirjanikutalent, kuid Oliver Kruuda ja päris meediatöösturid on siiski hiljaks jäänud – aprillist on tema asi ohjata ja kasvatada enam kui poole miljardi krooni eest Eesti riigile tähtsat vara. See on Ott Pärna. «Kesse!?» küsisid paljud hämmeldunult, kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tegi esmaspäeval teatavaks võitja arengufondi tegevjuhi konkursil. Tegelikult on sel hea põhjus, miks Pärna omal maal tuntud pole – mees on alates 2000. aastast välismaal koolitarkust taga nõudnud, algul Taanis majandusmagistrandina ning viimased neli aastat Inglismaal Sussexi Ülikooli doktoriõppes. Resümee on Pärnal muljetavaldav. Haridusteel on ta saanud stipendiume nii NATO-lt, Soome välisministeeriumilt kui ka Eesti haridusministeeriumi Rektorite Nõukogult. 2003. aastal võitis ta meeskonnaga JCI ehk Rahvusvahelise Noortekoja äriplaani konkursil maailma peaauhinna. Ta oli riigi esindaja Tallinna Tehnoloogiapargi arendamisel ja käimavedamisel, ka oli tema käsi mängus ettevõtlusinkubaatorite loomisel. Kaotsiläinud ajakirjanik avaldus temas aga suvisel noorteühenduse JCI korraldatud juhtimiskonverentsil Tallinnas. Külastajate seas sai väga populaarseks igahommikune trükisoe konverentsi ajaleht, mille tiimis oli, nagu tegijad meenutavad, palju tublisid kirjutajaid ja kaks staari – fotograaf Egert Kamenik ja usin reporter Pärna. Arengufondi peatse juhina seisab Pärna ees ambitsioonikas eesmärk – fond peaks viie aastaga käima vedama poolsada ettevõtet. Väikeste ambitsioonidega ettevõtjaid fond ei oota. «Arengufond ei saa olema rahapada,» rõhutas ta ise. «Keskpärased eesmärgid ei vii kuhugi, tuleb vaadata maailma globaalselt, mitte kohalikult.» Pärna lemmikküsimuseks paistab olevat «kuidas?». Rääkides oma varasematest väljakutsetest, märkis ta korduvalt, et peale heade ideede väljakoorumist oli tema asi otsustada, kuidas need tegelikkuses ellu viia. Sarnasena näeb ta oma ülesannet ka arengufondis. «Ootused arengufondile on kõrged, aga arusaam selle tegevusest üsna üldine,» selgitas ta. «Minu asi on viia need ootused n-ö operatiivtasandile, otsustada, kuidas teha.» Samas on tänuväärt algatuse, mida arengufond kahtlemata on, kohal suur küsimärk – kas ja kui palju jääb ta sõltuma poliitikast? Lõpetav koalitsioon muutis algseid fondi nõukogu koostamise põhimõtteid ja lõi selle koosseisu oluliselt poliitilisemana. Eesti majandusele nii oluline asutus kui arengufond ei tohi aga laperdada päevapoliitilistes tuultes. See on hea kuidas-küsimus Pärnale, nõukogule ja ka uuele valitsusele. |
