|
Euro kasutusele võtmist takistab kõrge inflatsioon, mis on S&P
hinnangul kiire tulude konvergentsi ja fikseeritud valuutakursiga väikese avatud
majanduse kõrvalmõju.
Eesti tugevate külgedena mainib ülevaade mõistlikku rahanduspoliitikat ning
konkurentsivõimelist ja avatud majandust, mis tugineb paendlikele
institutsioonidele ja tööturule.
Nõrkustena tuuakse lisaks inflatsioonile taas esile laenudele toetuvat
nõudlust ning muret, kas kiiresti tõusvate tööjõukuludega ettevõtted suudavad
konkurentsis püsida.
Eesti majanduskasv püsib lähema kolme aasta jooksul S&P hinnangul 4,3-4,5
protsendi vahemikus.
Eesti selle aasta inflatsiooniks ootab S&P 7,5 protsenti ning aastaks
2010 peaks näitaja langema 4,8 protsendini.
S&P kinnitas aasta algul Eesti krediidireitingud senisel tasemel, kuid
alandas reitingu väljavaate stabiilsest negatiivseks.
Eesti Pank hindab, et eurole üleminek oleks võimalik alates 2012.
aastast.
Ühisraha euro ja Euroopa Liidu ühtse rahapoliitika kasutuselevõtt eeldab
teatud majanduslike ja õiguslike tingimuste täitmist. Need tingimused on tuntud
Maastrichti kriteeriumide nime all ja on kirjas on kirjas Euroopa Liidu lepingu
artiklis 121 ning lepingule lisatud protokollis nr 21.
Maastrichti kriteeriumid nõuavad hinnastabiilsust ja madalat intressimäära,
püsivat vahetuskurssi ning riigi rahanduse stabiilsust. Samuti on tähtis sobiv
õiguslik raamistik ühtse rahapoliitika kujundamiseks ja elluviimiseks.
Hinnastabiilsus tähendab sisuliselt nõuet, et inflatsioon oleks madalam
kui 2 protsenti.
Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank hindavad regulaarselt, kas riigid
täidavad euro kasutuselevõtu tingimusi Maastrichti kriteeriume. Juba
2006.aastal lõpus tehtud hindamine näitas, et Eestis on küll tugev
riigirahandus, stabiilne vahetuskurss ja madalad intressimäärad, kuid me ei
täida inflatsioonikriteeriumi.
Järgmine kord hinnatakse ühilduvusaruandeid 2008. aasta
kevadel. Toimetas Marti Aavik, Postimees.ee |
