Aivar Reinap: Miljardilistest kasumitest veel ei piisa
17.02.2007 00:01
Aivar Reinap, PM online
Kolm suuremat panka teenisid mullu kokku 4,4 miljardit krooni puhaskasumit ehk üle miljardi rohkem kui aasta varem. Polnud paha aasta, räägivad muheledes pangahärrad.
Samal ajal kui kliendid võivad kokku arvestada pankade üha paisuvaid teenus- ja kuutasusid, teatavad pangad üheskoos, et alates maist saab internetipangas üle kanda ainult 10 000 krooni päevas. Kiirelt paraneva elatustaseme taustal on see selgelt väga väike summa.
Turvakaalutlustele vastu vaielda on väga keeruline, kuid ühine meel, millega klientide õlgadele lükatakse ebameeldivad lisakohustused ja -kulutused, nõuaks küll konkurentsiameti sekkumist.
Ajal, mil raha antakse suurtes kogustes ainuüksi SMSi peale, tundub kummaline, et kolmeastmelisest internetipanga turvasüsteemist kipub napiks jääma. Loodetavasti ei ole see pankurite salakaval plaan meelitada kliente oluliselt ebaturvalisemate, kuid kõrgema aastamaksuga krediitkaartidega internetis arveldama.
On ka võimalik, et plaanitakse pangakontoritele soodsat lisatööd tekitada, kuigi pangasaalides on niigi järjekorrad tüütult pikaks veninud. Sosistatud on ka suurfirmade leppest sundida kliente jõuga seni suhteliselt mõttetut ID-kaarti kasutama.
Seni pole ükski pangategelane tunnistanud, et internetipankade vastased pahatahtlikud rünnakud oleksid sagenenud. Elektroonilised maksed on pankadele äärmiselt tulusad, sest ilma eriliste kulutusteta on võimalik lihtsalt teenida.Kasumite taustal oleks ehk olnud mõistlikum suuremaid summasid haldavatele klientidele PIN-kalkulaatorid kinkida, sest väiksemate klientide puhul pole ka päevalimiidi muutmisel erilist tähtsust.
Paraku on iga kasumikroon pankadele ülitähtis, sest muidu ei õnnestu ehk taas ühte miljardit lisakasumit eestimaalaste arvelt välja pigistada. Eesti Pank ja finantsinspektsioon võivad aga jõuetult käsi laiutada, sest Sampo juba teatas soovist Nordeaga sarnast välispanga filiaali staatust nautida ning tõenäoliselt valivad sellise rahaliselt soodsama ja oluliselt väiksemate piirangutega mudeli ka teised.
Nii kaob Eestil võimalus pankade tegevust kontrollida ja lisaks kaotab keskpank ka ühe olulise tuluallika ning hulga kõrgepalgalisi töökohtasid.
Otsuseid, kuidas ja kui palju tohivad eestimaalased internetis raha üle kanda, teevad aga suvalised pangaametnikud kuskil Rootsis.
|
