| 1976. – 1977. aastail Marsile lennanud Viking sondide üheks eesmärgiks oli ka elu leidmine «Punasel planeedil», kirjutab AP. Ent Washingtoni ülikooli geoloogiaprofessor Dirk Schulze-Makuch väitis Ameerika Astronoomiaühingu konverentsil, et elusorganismid võidi hoopis tappa – keetes ja uputades. NASA sondid otsisid meile sarnastes tingimustes toimivat elusorganismi pinnast niisutades ja soojendades, kuid tookord ei arvestatud elu võimalike tingimustega kordi karmimas olukorras. Schulze-Makuchi järgi võis elu areneda Marsi kuivas ja külmas kliimas hoopis teisiti kui Maal soolalahustega täidetud rakkude baseeruv. Ning isegi Maal on elusorganisme leitud ülihappelise veega Hispaania jõest, geisritest ja Antarktika jäistest järvedest. Marsi pinnaseproovide vette uputamine või soojendamine nn Maa elu temperatuurini võis teistlaadsed organismid hoopis hävitada. Üheks eluallikaks loeb teadlane ka vesinikperoksiidilahusel baseeruvat, sest see püsib vedel isegi -55°C külmakraadi juures. Vesinikperoksiidi kasutab isegi Maal elav mardikas – küll kaitserelvana, paisates 25 protsendise peroksiidijoa vaenlase pihta. Sel suvel Marsi poole startiv Phoenix’i nime kandev ekspeditsioon on selles suhtes paremini ette valmistatud ja üks programmi kuuluvatest teadlastest ütles, et on kärsitu uusi eluteooriaid järgi proovima. Teooriat peavad võimalikuks mitmed teadlased ja ootavad vaid vastuseid uuelt ekspeditsioonilt Marsile. Senini on aga kõik vaid oletuste tasemel.
Toimetas Veiko Tamm, PM online |
kõik galeriid
