Biomeetrilisi andmeid kandva mikrokiibiga uue passi riigilõiv on 450 krooni. Praegu maksab tavaline punaste euroliidu kaantega Eesti pass 150 krooni. Kiirpass ehk kahe-päevaga-kätte läheb koos biomeetrilise kiibiga maksma 900 krooni. Lohutuseks võib märkida vaid seda, et lapsed ja pensionärid saavad uue passi 225 krooniga.Siseministeeriumi viisainfo projektijuht Kaija Kirch kinnitas, et uued blanketid on juba Eestisse jõudnud, jäänud on veel vaid valitsuse määruse jõustumist oodata. Kirchi sõnul võiks 1. mai olla «enam-vähem see kuupäev», mil Eesti uutele imepassidele üle läheb. Õrn mikrokiip Küsitletud reisikorraldajad märkisid, et uus mikrokiibiga pass võiks lihtsustada reisimist – see on masinloetav ja seetõttu piiridel ja lennujaamades lihtsamini kontrollitav. Samas on kiipidega eksemplarid veel nii tavakodanike kui ka piirivalve jaoks tundmatud ning nendega kaasnevad probleemid teadmata. Üks iseärasus teeb biomeetrilise passi kindlasti tavalisest passist ebamugavamaks. Kui seni tasus jälgida, et dokument vaid enam-vähem puhas ja viisakas olekus püsiks, siis biomeetrilise passi mikrokiip vajab kasutajalt rohkem hoolt ja tähelepanu. «Mikrokiip on õrn ja võib saada kahjustatud kergemini kui tavaline paberileht,» lausus Kirch. «Aga niikuinii peab passi hoolega hoidma.» Igaks juhuks saavad uued passid tagumise kaane siseküljele eesti, inglise ja prantsuse keeles hoiatuskirja «ärge painutage passi ilmaasjata!» 2005. aastal eeldas siseministeerium, et biomeetrilised passid saab kasutusele võtta juba 2006. aasta septembris. Kui need nüüd mais lõpuks käiku lähevad, jäävad vanad passid kuni kasutusaja lõpuni ikkagi kehtivaks. Riik nende väljavahetamist ekstra ei nõua. Mullu andis kodakondsus- ja migratsiooniamet välja üle 120 000 uue passi. Kui nüüd saab avalikuks, et uue ja vana passi riigilõiv erineb mitu korda, võib kodakondsus- ja migratsiooniameti büroodes ennustada tunglemist. Kokkuhoidlik eestlane püüab 300 krooni kokku hoida. Samas jääb uue passi omahind vahemikku 900–1000 krooni. Kirchi sõnul kaalus siseministeerium riigilõivu määramisel kolme varianti. «900-kroonist lõivu ei peetud mõistlikuks, sest siis võivad inimesed passi taotlemisest loobuda,» lausus Kirch. «Ka lõivu samale tasemele jätmist ei peetud õigeks, sest biomeetria läheb tavapassist ikkagi palju kallimaks.» Veel viimasel hetkel vana tüüpi passi tellimine annab säästu ka sellega, et praeguste passide kehtivusaeg on kümme, uutel aga viis aastat. Pidevad uuendused Kirchi sõnul ei pea mikrokiip lihtsalt kauem vastu. Oma osa on ka turvakaalutlustel. Terrorismiga nähtamatul rindejoonel sõdivad turvaspetsid loodavad, et aeg-ajalt lisatavate aina uute ja uute turvaelementide võltsimist ei jõuta ära õppida. Esialgu läheb passi mikrokiibile inimese pilt, 2009. aastal lisanduvad sõrmejäljed. Hiljem võivad mikrokiibile digitaalse koodina kirja minna ka juuste värv ja silmaiirise andmed. Biomeetrilistele passidele lähevad üle kõik euroliidu maad, sakslased kannavad sõrmejäljed mikrokiibile veel tänavu. Paljuski tingis ülemineku Ameerika Ühendriikide surve 11. septembri terrorirünnakute järel. Lisaks tegelevad biomeetrilistele passidele üleminekuga Kanada, Jaapan ja Austraalia. Uus pass Reisidokumendi tagumise kaane siseküljele on tumesinise värviga trükitud eesti ja inglise keeles tekst: • Hoidke passi hoolikalt. • Ärge painutage passi ilmaasjata. • Passi hoidmisel või kasutamisel vältige vedelikke, äärmuslikke temperatuure ja võõrkehasid. • Hoidke alati passi turvalises kohas. • Pass sisaldab mikrokiipi. Uued biomeetrilised passid sisaldavad kiibil isikuandmeid, digitaliseeritud fotot, tulevikus ka digitaliseeritud sõrmejälgi. Uue passi tegemisel ei tohi foto olla vanem kui kuus kuud. Pass kehtib viis aastat ja selle riigilõiv on 450 krooni. |
kõik galeriid
