|
Pelgalt menetlusosalise rahulolematus kohtulahendiga ei anna alust väita, et
tema põhiõigusi oleks rikutud, vahendas kohtuotsust riigikohtu
pressiesindaja.
Kalev Kanguri kaitsja vandeadvokaat Marti Hääl taotles riigikohtult kliendi
põhiõigusi rikkuvate kriminaalmenetluse seadustiku sätete ja tema kaitseõiguse
riivamise põhiseaduslikkuse kontrolli.
Samuti taotles advokaat Kanguri vahistatuse põhjendatuse sisulist
kohtulikku kontrolli.
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve
kolleegiumi arvates on Kangurile olnud põhiseaduse ja konventsiooniga
nõutaval määral tagatud nii tema õiguste kaitseks kaebuse esitamise võimalus kui
ka õiglane ja tõhus kohtumenetlus.
Seega on kolleegiumi otsusega ekslikuks tunnistatud taotluse esitaja
seisukoht, et Kanguri ainus võimalus oma põhiõigusi kaitsta,
on pöörduda riigikohtusse.
Seega puudus Riigikohtul alus selle sisuliseks menetlemiseks
ning taotlus jäeti läbi vaatamata.
Kangur vahistati Harju maakohtu
kohtumääruse alusel 5. oktoobril 2006. Tema kaitsja esitas 6. oktoobril Harju
maakohtu kaudu Tallinna ringkonnakohtule määruskaebuse.
Ringkonnakohus tegi 25. oktoobril kohtumääruse, millega jättis maakohtu
määruse muutmata. Seejärel taotles kaitsja 10. novembril riigiprokurörilt
tõkendi muutmist ja vahistuse asendamist elukohast lahkumise keeluga.
Riigiprokurör Laura Feldmanis jättis taotluse rahuldamata.
Kaitsja
esitas 5. detsembril Harju maakohtule taotluse vahistatuse põhjendatuse
kontrolliks ja oma kliendi viivitamatult vahi alt vabastamiseks.
11. detsembril tegi Harju maakohus kohtumääruse, millega jättis taotluse
rahuldamata ja valitud tõkendi muutmata, märkides, et määrus pole
edasikaevatav.
Kangur vabastati vahi alt 21. detsembril. Toimetas Rando Tooming, PM online |