| |
|
 |
Teadlane vaalhaid uurimas. Foto: Reuters |
 |
Vaalhaid on aastatega muutunud lühemaks
(12)
18.01.2006 19:20
PM Online
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Austraalia rannikuvetes elavad vaalhaid on viimase kümnendi jooksul muutunud väiksemaks, kirjutab BBC.
Teadlased said ökoturismiga tegelevatelt firmadelt vihjeid, et haide arvukus ja nende pikkus on vähenenud. Viimased mõõtmised näitasid, et kalade keskmine pikkus on kümnendiga vähenenud seitsmelt meetrilt viiele. «Loode-Austraalias Ningaloo merepargis turistidele kalade vaatlusi korraldavatel firmadel on hea ülevaade seal kandis liikuvatest vaalhaidest,» kinnitas Mark Meekan Austraalia mereteaduse instituudist. Tema sõnul saadavad ökoturismi firmad instituudile vaalhaide kohta käivad andmed, mille põhjal saab teha nende populatsiooni kohta järeldusi. «Viimase aastakümnega on vaalhaide pikkus vähenenud seitsmelt meetrilt viiele ning kui siia lisada aspekt, et vaalhaid pole suguküpsed enne kui on saavutanud kuue kuni seitsme meetrise kehapikkuse, siis teeb praegune pikkuse vähenemine murelikuks,» ütles Meekan. Vaalhai on kuni 20 meetri pikkune planktonitoiduline kala, kes võib elada kuni 150 aastaseks ning jõuab suguküpsuseni umbes 30 aastaselt. Vaalhaid munevad paksu ja sarvja kestaga mune. Vaalhaid on keskkonnatundliku liigina kantud maailma ohustatud liikide nimekirja. «Vaalhaid, nagu ka mitmed teised hailiigid, on oma pika eluea ja väheste järglaste arvuga maailma üks ohustatumaid liike,» kinnitas Suurbritannia Yorki ülikooli haiuurija Callum Roberts. Maailma suurimaid kalu, vaalhaisid püütakse söömise eesmärgil mitmetes Aasia riikides.
«Suuremate kalade ülepüük ja paljunemiseas väiksemate vaalhaide allesjäämine
võib olla põhjuseks, miks vaalhaide pikkus on vähenenud,» selgitas Callum. Nii hailiha kui ka haisabast keedetud suppi võib leida maailma peenemate restoranide menüüdes. Haimaksast valmistatakse õli ning kõhrluusid kasutatakse Hiina rahvamedistiinis. Teadlased on jälginud ka Austraalia vetest Aasiasse suunduvate haide teekonda ning teinud järelduse, et paljud neist sinna ei jõua, kuna püütakse lihtsalt kinni. Kui uurijad saaksid teada kohad, kus kõige enam haisid püütakse, oleks Callumi sõnul võimalik kaluritele haipüügist loobumiseks kompensatsiooni pakkuda. Teadlaste arvates võib haide arvukuse ja suuruse muutus mõjuda negatiivselt maailma ökoloogilisele tasakaalule.
|