Boliivia esimene pärismaalasest president Evo Morales lehvitab piltnikele. Morales kannab traditsioonilist aimaraa-indiaanlaste alpakavillast kampsunit ehk chompa’t. Foto: AFP/SCANPIX

Tuleval pühapäeval Boliivia riigipeaks vannutatav 46-aastane aimaraa-indiaanlane Morales näib skandaalne veel mitmel moel.

Näiteks on Morales tunnistanud end ajavat sama asja, mis Che Guevara, ta on lubanud riigistada Boliivia nafta- ja maagaasivarud ning ta pooldab kokakasvatust, millest rikastuvad riigi uimastiparunid.

Seda on üleliiagi, et närvi ajada riigi suurim abidoonor Ameerika Ühendriigid.

USA ähvardused

Seekordse presidendivalimiste kampaania ajal hoidus USA siiski samast veast, mille ta oli teinud neli aastat tagasi, eelmiste valimiste aegu. Siis teatas ühendriiklaste suursaadik, et kui boliivlased toetavad selliseid kandidaate nagu härra Morales, kaalub USA abirahakraanide kinnikeeramist.

Selle peale Moralese toetus ainult tõusis, kuigi ta jäi heitluses riigipea kohale teiseks. Mehe, kellele ta kaotas, Gonzales Sanchez de Losada sundisid 2003. aastal tagasi astuma meeleavaldused, mis nõudsid energiasektori riigistamist.

Mullu pidi samamoodi, maagaasiprotestideks ristitud rahutuste järel ametist lahkuma Losada mantlipärija Carlos Mesa. Mõlemal puhul oli meeleavalduste esirinnas Morales ja tema erakond Liikumine Sotsialismi Poole (Movimiento al Socialismo, MAS).

Eelmise aasta lõpul saavutas Morales presidendivalimistel veenvaima võidu pärast demokraatia taastamist riigis 1982. aastal, kogudes 53,7 protsendi valijate toetuse ja tõustes riigi ajaloo esimeseks pärismaalasest juhiks.

Sõbrad Castro ja Chavez

Nõnda muutus Boliivia järjekordseks Lõuna-Ameerika riigiks, kus viimastel aastatel on võimule tulnud vasakpoolsed. Enam veel, end valimisretoorikas USA õudusunenäoks nimetanud Morales on lähedane sõber nii Kuuba kauaaegse juhi Fidel Castro kui ka Venezuela presidendi Hugo Chaveziga.

Venezuelasse ja Kuubale viisid ka Moralese esimesed valimisvõidujärgsed külaskäigud. Chaveziga kohtumisel lubas ta liituda võitlusega neoliberalismi ja imperialismi ehk siis eelkõige USA vastu.

Vastutasuks rääkis Chavez, et koos Moralesega asutakse looma 21. sajandit kujundavat «headuse telge». «Kurjuse teljeks» on nende tõlgenduses Washington.

Imetlust Castro (nagu ka Nelson Mandela) vastu pole Morales kunagi varjanud. Samamoodi kuulub tema ideoloogiliste eeskujude hulka Ernesto «Che» Guevara, kes leidis oma maise lõpu USA luure väidetaval kaasabil just Boliivias maailmarevolutsiooni tehes.

«Ainus erinevus Che Guevarast on see, et tema kasutas relvi,» teatas Morales Hispaanias pressikonverentsil. «Me ei taha asju muuta kuulide, vaid häältega.»

Vaeste toel võidule

Kokakasvatajate ametiühingust suurde poliitikasse kerkinud Morales toetus suuresti just Boliivia pärismaalaste, talupoegade ja vaeste häältele, kellele sotsialistlikud võrdsusloosungid pakkusid vajalikku alternatiivi senisele korruptsioonihõngulisele parempoliitikale.

On Boliivia ju Lõuna-Ameerika kehvemal järjel maid, kus nafta- ja maagaasitulud pole aidanud vaesema elanikkonna elu parandada ning hoolimata sellest, et seaduse järgi on kõik võrdsed, tunnevad rohkem kui poole elanikkonnast moodustavad indiaanlased end kõrvaletõrjutuna.

Riigi vaesusest päästmisel on oluliseks õlekõrreks maavarad, kuid ehkki Morales kuulutab natsionaliseerimist, ei pea ta hoopiski silmas kaevandavaid välisfirmasid.

Artikli alguses viidatud maailmatuur, mis viis teda neljal kontinendil asuvasse seitsmesse riiki – muu hulgas Hispaaniasse, Prantsusmaale, Lõuna-Aafrikasse, Hiinasse ja Brasiiliasse –, oli mõeldud just kinnitamaks, et miljoneid dollareid investeerinud firmadel pole põhjust karta.

Maavarade tulu riigile

Jah, Boliivial peab olema kontroll oma maavarade üle ja lepingud firmadega tuleks üle vaadata, et riik ja tema elanikud sellest rohkem tulu saaks, kuid firmasid riigistama ei hakata, oli Moralese sõnum.

Tähelepanuväärne oli, et Moralese suur tuur ei läbinud USAd. «Ma olen kindel, et Ameerika saab paremini hakkama USA ja IMFita (Rahvusvaheline Valuutafond – toim), kes kontrollivad kõiki ressursse,» poetas ta ühes novembris tehtud intervjuus.

Igati Boliivia sõltuvust USAst ja selle antavast toest vähendada püüdev Morales võib vähemalt abirahast kergesti ilma jääda, kui hoiab jäigalt kinni oma südameteemast – kokapõõsa kasvatamise lubamisest.

USA kokaiinivastase võitluse juurde kuulub Boliivias kokapõõsa kasvatamise piiramine, millele Morales tugevalt vastu seisab. «Paljud inimesed ei mõista, et kokaleht on meie kultuuri oluline osa,» põhjendas ta. «Kokaleht pole uimasti, see on ravimtaim. Kokaiin ega muud uimastid pole kunagi kuulunud Andide kultuuri juurde.»

Küll kuulub selle kultuuri juurde chompa ehk alpakavillast kampsun, millega Morales ka kroonitud peade ette ilmus ja mille kandmises nägid ühed riigipeade solvamist, teised indiaani päritolu rõhutamist. Tõenäoliselt ei soovinud Morales aga väljendada ei üht ega teist. Talle lihtsalt ei meeldi lips.

5 FAKTI

• Pühapäeval presidendiks vannutatav Evo Morales on esimene aimaraa-indiaanlasest Boliivia riigipea.

• Lapsepõlves karjatas ta äraelamiseks koolis käimise kõrvalt laamasid.

• Mängib trompetit.

• Alustas poliitilist karjääri kokakasvatajate ametiühingujuhina.

• Imetleb Fidel Castrot ja Nelson Mandelat.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.6