13-aastasel Johannes Maltisel poleks midagi selle vastu, kui jõuluvana kingikotis leiduks tasku-playstation või odavam sülearvuti. Eks nädala pärast näeb! Foto: Liis Treimann

Pühade-eelsetel päevadel sagib suures kaubanduskeskuses päevas üle 30 000 inimese, kes jätavad sinna üle kaheksa miljoni krooni.

30 000 inimest on kaks korda enam kui Kuressaares elanikke.

Samal teemal: Krediitkaardi ja väikelaenuga läheb ringlusse paarsada miljonit

Sellist rahavoogu ja külaliste tulva saavad kaupmehed nautida siiski vaid paar päeva enne pühi, teistel detsembripäevadel jäävad sissetulekud tippaegadest mitu korda maha, ehkki on üksjagu kõrgemad aasta keskmisest kauplemispäevast.

Eestlased kulutavad detsembris aasta-aastalt järjest enam raha. Kaupmeeste hinnangul kasvavad tänavused jõulukulutused mullusega võrreldes 10–15 protsenti. Kinkide alla lähevad säästud ja kümned miljonid kroonid laenuraha krediitkaartidelt ning väikelaenuarvetelt.

Tabavad ostja maitset

Ülemiste kaubanduskeskuses asuva Euronicsi elektroonikapoe juhataja Eimo Kähriku kinnitusel annab rahva paranenud elujärg selgelt tunda: enam ei osteta ainult soodushinnaga kraami, vaid kvaliteetset ja kallimat elektroonikat.

«Ostueelistused nii oluliselt muutunud ei ole – noortele lähevad kingikotti arvutimängud ja arvutid, naistele köögitehnika ja ilutarvikud, meestele aga pardlid ja koduelektroonika,» rääkis ta.

Stockmanni turundusjuhi Krista Luhaste sõnul ostetakse tänavu suuri ja kallimaid kingitusi. Tema kogemus ütleb, et mida lähemale pühadele, seda enam ostetakse kinkimiseks ka väiksemaid asju. «Meie juures lähevad tänavu kõige paremini valmis kinkekomplektid,» märkis ta.

Tallinna Kaubamaja turundusosakonna juhataja Anne-Liis Ostovi sõnul on kingitused tänavu praktilisemad: «Ostetakse näiteks kogu perele kinkimiseks espressokohvimasinaid, serviise ja arvuteid.» Palju tehakse tema sõnul ka emotsionaalseid kingitusi, näiteks pesu, ehteid, parfüüme, jõulukaunistusi, küünlaid.

Kui aastaid on olnud kaks kinkide ostmise tipphooaega – jõulud ja aastavahetuse-eelne aeg –, siis iga aastaga väheneb näärikinkide tegemise komme. «Tundub, et ka vene tarbijad ostavad järjest enam kingitusi juba jõulupühadeks,» arvas Ostov.

Kristiine keskuse juhi Allan Remmelkoore sõnul külastab nende maja 23. ja 24. detsembril kuni 30 000 inimest päevas, aastavahetuse eel see arv mõnevõrra väheneb. Ka Ostov teab, et nädal jõulude ja uusaasta vahel on rahulikum, põhilisteks klientideks on siia aastavahetuseks saabunud turistid.

Kauplused palkavad lisajõude

A-Selveri keti juhi Aion Taube sõnul on tänavuse detsembrikuu läbimüüki raske ennustada, kuid kindlalt ületavad need eelmist aastat. «Eks seda saab hiljem öelda, kuidas aasta lõpp oli,» märkis ta.

«Inimesed ostsid mullu kvaliteetsemaid asju kui aasta eest, kuid see trend ei saa lõputult jätkuda,» rääkis ta. «Koos võimaluste avardumisega vaadatakse üha rohkem, kuidas raha kulutada.»

Jõulukuul ei pääse kaupmehed ka lisatöötajate palkamisest: vaja on nii kingituste pakkijaid kui ka müüjaid ja nende abilisi. Selver näiteks palkab inimesed, kes aitavad ostjatel kauba kotti pakkida, et kassapidajad saaksid kiiremini teenindada ning vältida pikki järjekordi.

Kui ostusaginat tulvil aasta viimane kuu läbi, järgneb vaikne jaanuar, mil inimesed pühadest puhkavad. Kuid kaupmehed ostjale puhkust ei anna: aasta lõpu osturallist kurnatud inimesed raputab üles juba järgmine kampaania, hooaja allahindlus.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.33