Postimees: Eesti teadlased suudavad valida sündiva vasika sugu

< 17.detsember 2004 >

Tee koduleheks

Otsing

Arhiiv

Tellimine

Reklaam ja kuulutused

Töötajad

Abiinfo

Saada vihje

Uued

Uudised

Tarbija24

Sport

Elu24

Erilehed

Töötajad

Paberleht


	Gallup

Kas avalikkusel on õigus teada saada, mis juhtus Aivar Pohlaku ja ta abikaasa vahel? (2497)

	Jah, Pohlak on avaliku elu tegelane
18.10%
	Ei, see on inimese eraelu
65.04%
	Mind see küsimus ei huvita
16.86%

Arhiiv

Vajuta siia


Lugeja soovitab

>>	Täna
>>	Sel nädalal
>>	Sel kuul


Eilne loetavuse TOP		$\"\"$

	Rongiõnnetus Raplamaal
	Rongi ja auto kokkupõrkes hukkus inimene
	Aivar Pohlakut ähvardab kriminaalsüüdistus
	Jalgrattur jäi kolme auto alla ja suri kohapeal
	Radiolinja: 200.000 inimest vahetab mobiiliopeaatorit (58)
>> Kuu TOP50




Viited

	Ekspress Hotline
	Vali Aasta Arst 2004

Logi sisse

Online uudised

Terve artikkel | Trüki | Saada sõbrale

Eesti teadlased suudavad valida sündiva vasika sugu (13)
17.12.2004 13:36
PM Online

Kommenteeri | Loe kommentaare

Aasta aega on põllumajandusülikooli sigimisbioloogid teinud veistel katseid määrata filtreeritud pullispermaga juba ette vasika sugu. Katsed on õnnestunud: lehmadel sünnivad peaaegu eranditult lehmvasikad.

2003. aasta lõpul saabusid Eestisse esimesed tellitud doosid suguselekteeritud spermaga.

Kokku tiinestati 99 lehma kolmes laudas Põlvamaal ja Jõgevamaal ning esimene filtreeritud spermaga eostatud vasikas sündis 5. oktoobril Põlvas.

Kokku tiinestus esimese lauda 32 katsealusest loomast 18, kes kõik tõid ilmale terved ja elurõõmsad lehmvasikad.

Teise ja kolmanda katse loomad alles poegivad.

Lisaks lehmvasikatele on sündinud siiski ka mõned pullvasikad.

Suguselekteeritud sperma tootmise tehnoloogia leiutati juba 1989. aastal USAs, kuid töökindluse ja tootluse on tehnoloogia saavutanud alles viimastel aastatel.

Suguselekteeritud sperma saamise tehnoloogia põhineb sellel, et pulli X-kromosoom on keskmiselt 3,8 protsenti suurem kui Y-kromosoom, võimaldab neid filtritega eraldada.

Põllumajandusülikooli loomaarstiteaduskonna sünnitusabi õppetooli juhataja Mihkel Jalakase sõnul tähendaks vaid lehmvasikate sündimine ühelt poolt suurt majanduslikku efekti.

Mullikate järele on nii Eestis kui kogu maailmas nõudlus suurem kui pakkumine.

Teisalt väheneks olulisel määral ka surnud sündide arv esimest korda poegivate mullikate seas, kuna lehmvasikate sünnikaal on keskmiselt 3-4 kilo väiksem.