Diplomaat Natalja Luts kinnitab oma kogemuste põhjal, et mitte-eestlastel pole Eestis takistusi edu saavutamiseks.

Samal teemal: Burlaka: vene emakeel on tööturul kasuks (2) Repliik: Nimi kui edu pant (8)

Vene perekonnanimega inimest ei võeta Eesti riigiametites kõrgele kohale isegi siis, kui ta eesti keelt perfektselt valdab, uskus mitu Tallinna Juhkentali gümnaasiumi ja Lasnamäe Vene gümnaasiumi abiturienti, kes Postimehe palvel vastasid küsimusele, kas ja kuidas nende arvates muulaste õigusi Eestis kitsendatakse.

«Ma muutsin seetõttu oma ukraina perekonnanime eestipäraseks,» tunnistas üks noormees. «Tahan edu saavutada.»

Samuti uskusid mitte-eestlastest noored, et tasuta kõrgharidust jagades teeb riik rahvuse põhjal vahet.

«Isegi samaväärsete riigieksamite tulemuste korral võtavad Eesti ülikoolid riigieelarvelistele kohtadele eelkõige eestlasi ning alles siis, kui kohti üle jääb, ka venelasi,» väitis viiendik kahest eri kooli abiturientidest kui ühest suust.

Eestist välja

«Enamik meie põlvkonnast püüab Eestist välja pääseda, sest siin puudub tulevikuperspektiiv,» lisas üks õpilane.

Vene noorte negatiivsetest eelarvamustest on üllatunud välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna diplomaat Natalja Luts, neiupõlvenimega Kljuževa, kes Brjanski oblastis sündinud venelannana on ere näide riigiametis töötavast edukast mitte-eestlasest.

«Julgen öelda, et vene noortel ei ole eestlastest raskem edasi õppida või head tööd leida,» kinnitas Luts.

Eestis venekeelse keskkooli, vene keeles Tallinna Tehnikaülikooli ning eesti keeles Diplomaatide Kooli lõpetanud Nõukogude Liidu erusõjaväelase tütre sõnul ei ole mitte-eestlasest noore ees mingeid takistusi edu saavutamiseks, kui tal on eneseusku, tahet ja pealehakkamist.

Riigiametis töötamine eeldab Lutsu sõnul ka soovi Eesti riiki teenida, ning loomulikult kodakondsust, korralikku eesti keele oskust ja ametikohale vastavat haridust.

Arvamus on kunstlik

Mitte-eestlastest riigiametnikke on Eestis palju, ja mitte ainult madalatel kohtadel, tõdes Luts.

«Arvan, et nende noorte arvamus on kunstlikult tekitatud. Kui kuulata vaid Vene meediakanaleid, mis kinnitavad, et venelasel on Eestis raske, siis lõpuks võibki jääda uskuma, et on raske,» nentis Luts. «Eesti on demokraatlik riik ning kõikide võimaluste maa, siinsete inimeste edukus sõltub neist endist, mitte rahvusest.»

Vene noorte hirmul, et neil ei ole eriti head lootust pääseda Eesti ülikooli riigieelarvelisele kohale, ei ole alust, kinnitas haridus- ja teadusministeeriumi teabekorralduse osakonna spetsialist Aire Kolk.

«Viimastel andmetel on kõigist vene gümnaasiumi lõpetajatest 35 protsenti ja eesti gümnaasiumi lõpetajatest 40 protsenti jätkanud õpinguid kõrgharidust pakkuvate õppeasutuste tasuta kohtadel,» ütles Kolk.

Kõrgkoolide vastuvõtukomisjonid ei saa õigusi kitsendada, sest õppimise alus on riigieksami tulemused, nentis mitte-eestlaste ühiskonda kaasamist toetava Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Mati Luik.

Töökollektiivide moodustamises käib tema sõnul siiski edasi NSV Liidu ajal alguse saanud rahvusega arvestamine. Tegemist on kultuurilise harjumuse, mitte diskrimineerimisega, nentis Luik. «Nii on meil olemas ka vene-, soome- ja ingliskeelsed töökollektiivid.»

Koolilõpetajad

• 2003/2004. õppeaastal lõpetas gümnaasiumi kokku 10 783 õpilast.

• Kõrgharidust pakkuvate õppeasutuste riigieelarvelisel kohal jätkas eesti õppekeelega koolide lõpetanutest 3045 ning vene õppekeelega koolide lõpetanutest 1163.

• Eesti õppekeelega koolide lõpetajatest jätkas õpinguid riigieelarvelisel tasuta kohal 40%, vene õppekeelega koolide lõpetajatest 35%

Allikas: haridus- ja teadusministeerium

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5