David Copperfieldi ilmumine põriseva tsikli seljas valgesse kasti oli ainus trikk, mida ta oma Tallinna-etendustel fotograafidel pildistada lubas.

Vastupidi. Te olete näinud palju rohkem ja palju paremaid palu kui need täissaalid, kes Saku Suurhallis ligi kahe tunni vältel imede täitumisele kaasa elasid.

Selle, et teleris mõjuvad tema trikid pompoossemalt, reetis Copperfield ilmselt tahtmatult viiendas numbris, kui näitas kolmel suurel videoekraanil oma elu kõige koledamaid hetki. Kolmel suurel videoekraanil sai kaasa elada, kuidas ta rabeles lõõmavate köite otsas vabaks hullusärgist ja pääses odade otsa surnuks kukkumast.

Ent ekraanile valitud õõvastavad kaadrid, telepildi romantilis-heroiline valgustus ning dramaatiline muusika lõid kokkuvõttes niivõrd võimsa müstilise tunde, et suurhalli laval etenduv tundus seejärel justkui kõledas laohoones sekeldamisena.

Ihaluseta naised

Kuigi Copperfield püüdis publikut pidevalt kaasamängimislainel hoida, ei suutnud ta vähemasti kõige esimesel etendusel rahvast esimese tunniga sütitada. Vaevalt ilmus ta siia teadmiseta, et eestlased on maailma vaoshoitumaid rahvaid. On ju ta elukaaslane puhastverd eestlanna Merily Jürna, kellele ta oskab sulaselges eesti keeles öelda: «Kallis, ma armastan sind.»

Seda enam oleks oodanud, et ta oma sarmi ja karisma eriti jõuliselt käiku laseb. Ent see Copperfield, kes oma võlukunsti laval näitama asus, oli sootuks teine kui too, keda on saanud teleshow’dest imetleda.

Ei tea, kas vanus teeb oma töö – aastaid on tal 48 – või kurnavad turneed, mille käigus ta on kogunisti kokku varisenud. Igal juhul puudus säde ja kütkestavus, mis naisi teda ihalema ning mehi küllap kadestama ajab.

Liigutustes jäi vajaka telepildist silme ette kinnistunud võrratu plastika. Varasem kõikevõitev naeratus näis pigem semulik. Tuttav uhke soeng oli kui Tallinna marutuulest peadligi pressitud. Märkamata ei saanud jääda lõua alla ja vöökohale kogunenud rasvarakud.

Ja kui ta pärast Jamaical käimise trikki läbi rahva lavale jooksis – selg küürus, pea õlgade vahele tõmmatud, jalad põlvest kõverdamata Nii vähelennukalt ei oleks küll kujutanud liikumas meest, kes suutvat kogunisti lennata.

Teadmised Eestist

Mõistagi oleks ülekohtune väita, et Copperfield rahva lummamise nimel üldse poleks pingutanud. Ta kasutas rohkelt eestikeelseid sõnu ja õppis neid publikult juurdegi (rumal part, erinev, sega, mis on sinu nimi, aegluubis) ning näitas oma teadmisi Eesti asjus, pikkides tekstidesse Ivo Linna, Vanilla Ninja ja Maksimarketi.

Ent need olid lihtsad mehaanilised menuvõtted, milles puudus copperfieldilik firmatunnus – sõnulseletamatu salapära.

Aga trikid, need olid loomulikult vägevad. Kui Copperfield võtab kohvrist välja kuus plekist numbrimärki, millele on löödud publiku pakutud loteriinumbrid; kui ei tea kust ilmub sammastele tema vanaisa unelmate auto, Lincolni kabriolett; kui mustkunstnik kaob koos kaaslasega parteri kohale sõidutatud platvormilt Jamaicale – siis heldib ka Eesti publik ja veab end aplodeerides häbelikult-aegamisi püsti.

Neil müstilisil hetkil ununeb, et ka kõige kuulsamal artistil esineb inimlikke puudujääke.

Copperfieldi trikid Tallinnas*

• Ilmub tsikli seljas tühja valgesse kasti.

• Tungib läbi terasplaadi.

• Arvab ära sündivale lapsele pandava nime.

• Teeb end kirstus kehatuks ja jalutuks.

• Pääseb hullusärgist põlevate köite otsas rippudes (videos).

• Laseb skorpionil valida kaardipakist sinna peidetud kaardi.

• Arvab loteriis ära publiku pakutud kuus võidunumbrit.

• Võlub lavale Lincolni 1948. aasta kabrioleti.

• Kaotab kastist ja võlub ämbrisse pardi.

• Kaob pealtvaatajate kohale sõidutatud platvormilt koos teise mehega Jamaicale ja ilmub sealt publiku keskele tagasi.

• Kaotab laval publiku seast valitud inimesed, kes ilmuvad välja saali teises otsas.

Mustkunsti show

David Copperfield

16. detsembril Saku Suurhallis

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.46