Intervjuu on läbi!

Postimees Online'i lugejate küsimustele vastas tehnikateadlasest looduskaitsja ning Rohelise Erakonna algatusgrupi juhatuse liige Marek Strandberg.

Keskkonnaprobleeme käsitlevad oma valimisprogrammis kõik Eestis juba olemasolevad erakonnad. Milleks on vaja veel eraldi keskkonnaparteid? Pole ju näiteks kuritegevusevastast parteid, narkoennetusparteid, liiklusohutusparteid. Ei tahaks hästi rahule jääda vastusega "Euroopas ju on". Lääne-Euroopa roheliste valijaid köidab eelkõige vasakpoolne nunnutamine, mitte niivõrd kitsad keskkonnaprobleemid. Kommunistide margi tegid Ungari ja Tsehhi sündmused ju täis ning rohelised konsumeerisid nende alt vabanenud hääleressursi. Aga Eestis on olukord teine- Eesti roheliste käes pole vasakpoolseid loosungeid nähtud mitte.

Käsitlemine ei tähenda veel lahendusi. Rohelised räägivad oma lahendustest ja paluvad just neile lahendustele mandaati. On ju loomulik, et keskkonnaküsimused on olulised kõigi erakondade jaoks...lihtsalt erinevatel erakondadel on erinevad lahendused nendele probleemidele.
Arvata võib, et Eesti roheliste käes ei hakatagi niivõrd vasakpoolseid loosungeid nägema kui mujal Euroopas see tavaks on.
Minu soovituseks ongi: uurige valimistel erakondadelt mitte niivõrd eesmärke kuivõrd nende saavutamise teid...ja tehke seda võimalikult täpselt ja paluge endile asjaolusid põhjendada.
Rohelised pole kindlasti keskkonnapartei...pigem võiks öelda et siis juba looduskapitali olulisust rõhutav erakond...aga looduskapital puudtab ju kõiki eluvaldkondi.

Mis on esimene nn. valupunkt, millega Roheliste Erakond hakkaks tegelema, kui valimised osutuvad edukateks? Mis on valupunkt ja kuidas seda lahendada?

Energiamajanduse ümberkorraldamisega sellisel moel, et arutu raiskamine lõpeks. Raisatud ressursid on lõpeks ju untsu keeratud närvid ja elukeskkond.

Kes rahastab roheliste parteid? Kas võtate raha vastu kõigilt või ainult neilt, kes tingimusi ei esita?

Seni pole tingimusi esitatud. Meie ise oleme teatanud, et soovime olla ökoloogilise innovatsiooni eestkõnelejad ja keskkonnasõbraliku majanduse toetajad. Seni on olnud üheks suuremaks toetajaks kinnisvaraettevõtja Aivar Berzin, kes ei ole esitanud ühtki muud tingimust kui seda, et tema sooviks on, et sünniks erakond, mis oleks säästliku majanduse eestkõnelejaks.
Me loodame, et meid asuvad toetama need ettevõtjad, kelle eesmärgiks on taastuvenergiamajanduse käivitumine Eestis, need kelle jaoks on oluline innovatiivne ettevõtlus...

Olete tuntud mulli-mees ja teada vaid kui oma naba imetleja. Palun ausalt, kas rahuldute riigikogulase palgaga või on tagamõttes pumba juurde saada ja siis mõne kasuliku äriplaaniga hakkama saada? Rohelist võib teie juures vaid jutust leida, kes teid pikema aja jooksul jälginud saab aru, et asi on ikka muus.

Huvitav...mina Teid nii hästi küll ei tunne kui Te mind näite tundvat. Kas ka Teie olete mind jälginud aja jooksul? Ega ometi salaja?
Toredat päeva Teilegi!


Milline on roheline maksusüsteem (saastemaksed jmt. on teada), kuid - näituseks - milline oleks roheline käibemaksumäär? Kas roheliste nägemuses tuleks midagi (v.a. saastemaksed) meie kehtivas maksunduses muuta?

Roheliste üheks peamiseks majandusmehhanismiks saab tõenäoliselt ressursiväärtpaberite juurutamine ning selle kaudu inimeste keskkonnasäästlikule tegevusele ahvatlemine.
Loomist ja sisseviimist vajab ka ettevõtete ökoloogiliste (ressursikasutuse) bilansside koostamine, mille alusel on esmalt võimalk hinnata ja ilmselt seejärel ka reguleerida iga ettevõtte vahetut keskkonnamõju.
Ökoloogilise maksustamise kõrval on oluline hinnata ja mõõta ka ettevõtete keskkonnaressursside kasutust. Lisaks rahalisele bilansile tuleb koostama asuda ka ettevõtete nö ökoloogilisi bilansse...looduskapitali kasutust mõõtvaid aruandeid. Piirama tulebki asuda raiskamist vahetult mitte maksude kaudu.

Kui rohelistel oleks absoluutne võim Riigikogus, mis oleks kolm esimest asja, mida rohelised teeksid?

1. Korraldaksime ümber Eesti energiamajanduse
2. Seadustaksime otsedemokraatia riigi ja kohalike omavalitsuste tasemetel
3. Käivitaksime kodurajamiskava ( kodurajamiskava link )


Kuidas tagada praegusest "Tallinnakesksest majandusmudelist" parem keskkonnasõbralik regionaalne tasakaalustatud areng? Mis on jäetud tegemata, mis on valesti, mida tuleks kelle poolt ette võtta? Kuidas/kelle poolt oleks võimalik regionaalset arengut suunata?

Tuleb toetama asuda kogukondade arengut ja selle saavutamiskes pakume välja kogukonnatoetuse mudeli, mille kohaselt saaks maksumaksja oma tuludeklaratsiooni täites suunata kogukonna huvidesse kuni 15% oma tulumaksust. See kogukond oleks siis vabaühenduse (mtü) erivorm, mille konto asub riigikassas, mille eelarve ja dokumendid on kõigile avalikult kättesaadavad ning mis peab siis ajama avalikus huvis tehtavat asja.
Nii oleksid Tallinnast eemal olevad kogukonnad loomulikult ise esmalt huvitatud oma tulumaksu enese tegevusse suunamisest aga paljudel inimestel, kes elavad Tallinnas on juured ju mujal..ja kui seal on olemas ka toimiv kogukond hakkab ka maksuraha linnades sinna liikuma.

Missugused on teiepoolsed ettepanekud alkoholiprobleemi lahendamiseks Eestis?

Rohkem mitmekesisemat kultuuri, kooshoidvamaid kodusid, paremat haridust ja huviharidust, võimalusi (ka majanduslikus mõttes) sportida ning teadust teha....ma arvan, et kõik see vähendab ka huvi alkoholi vastu.
Viinaviga on sotsiaalne häda ja selle lahendused on ühiskonna võimalustes.

Kumba eelistate, kas proportsionaalset (kõigil on võrdsed võimalused) või astmelist (kõigil ei ole võrdseid võimalusi)tulumaksu?

Proportsionaalselt seda enam, et tulumaksu osa Eesti maksulaekumistes on tänaseks üsna tagasihoidlik ju.

Kas teile ei tundu imelik, et keegi ei eita energeetika ja keskkonnaprobleemide olemasolu ja järjest süvenevat akuutsust, kuid probleemi lahenduseks ei pöörata pilke tavaliselt selle poole, kuidas meie (inimesed) võiksime oma tarbimist piirata ja vähendada? Peaaegu eranditult toimub ühiskondades diskussioon selle üle, kust saada uusi ressursse, millega asendada ammenduma kippuvaid varasid, kuidas efektiivistada jäätmekäitlust jne, aga arusaamine sellest, et äkki on juba eetiliselt ja loogiliselt vastuoluline soovida hoida loodust ja samalajal jätkata samas (kasvavas) joones tarbimist, ei ole tänases ühiskonnas tõsiselt võetav. Kas rohelised soovivad vähendada ka tarbimist või soovivad seda teha samas mahus, aga lihtsalt keskkonnasõbralikumalt?

Küsimus on paljuski selles mida tarbitakse...ressursimahukate kaupade ja teenuste tarbimine ei tähenda alati ja tingimata veel mugavust ja tervist. Roheliste sooviks on juurutada tehnoloogiaid, mille tulemusena ressursikasutus väheneb kodanike mugavust ja heaolu häirimata. See on tänu tehnoloogiaarengule võimalik.
Teadmistemahukus ja kultuurimahukus on see, mis kaupade ja teenuste ressursimahukuse alla viib majanduskasvu kahjustamata. See ongi meie eesmärk!

Kas olete nõus, et Tallinnas on LIIGA palju autosid? Mis te arvate, kui maksustada Tallinnasse autode sissesõit (nagu see on nt Stockholmis) et vältida ummikuid ja hoida inimeste tervist (niivõrd kuivõrd) ja saadud raha läheks ühistranspordi juhtide palgatõusuks?

On jah palju. Peamine põhus on ju asjaolu, et linnaplaneering ei võimalda kasutada mugavalt kergtransporti...elektrirattaid ja elektrirollereid näiteks. Tallinnas tegelikult transpordikoormust vähendav planeerimisvõime ju puudub täielikult...vaadake või uut renoveeritud Tartu maanteed! Sooja aja rattasõitjana ei julge ma seal ei sõiduteel kulgeda ega seal pole ju ruumi ka kõnniteedele kulgemiseks.
Mõistagi on lahendus nii kerg- kui ühistranspordis. Võiks ju kaaluda ka näiteks sellist lahendust, et kui inimene peatab oma juhiloa kehtivuse siis selleks ajaperioodiks saab ta ühistranspordi perioodiõiguse väga soodsalt või sootuks tasuta.
Aga paljud asjad algavad just planeeringuist: kui luua olud siis hakkavad ka inimesed nii ühistransporti kui jalgrattaid kasutama.

Kas see on teie meelest vale, et meie ühiskond on konkurentsiühiskond? Ükskõik mis valdkonnast inimesi kuulates jääb ikka ja jälle kõrvu see, et inimesed hindavad oma tegevuse väärtust ja tulemuslikkust selle põhjal, kui hästi neil on õnnestunud kellegile ära panna. Olgu siis naabrimehele, naabervallale või naaberriigile. Ja ei tundub, et ei loe üldse, kas tegemist on põllumehega, haritlasega, poliitikuga, (ärimeestest saan veel aru). Kas selline valitsev mentaliteet ei tundu teile haiglane? Mida annaks teha?

Mina ja ka rohelised on pooldamas mitte konkureerivat vaid ühistegevuslikku käitumist...seda nii majanduses kui kultuuris ja poliitikaski. Teate...meil pole oma tulekuga poliitkasse plaaniski kellegile ära panna. Me oleme poliitmaastikule sattunud ja tulnud seetõttu, et paluda valijatelt mandaati oma plaanidele...mis loodetavalt saavad siis roheliste plaanidest enamuse plaanideks kah.
Nii olen ma veendunud et haridus pole mitte investeering, mis tõstab inimese konkurentsivõimet vaid loomulik kultuuri osa, mille rolliks on ilmavaadet avardada ja mõistmise võimet süvendada.
Asju tulebki nimetada nende õigete nimedega ning nende valede nimedega nimetamine viib paratamatult suurte segadusteni. Olen teiega igati nõus!

Milline on teie partei asukoht vasak-parem skaalal?

Rohelus on hoopis kolmas mõõde: rahalisest ühiskonnakäsitlusest veidi eemalduv. Me ei räägi mitte vajadusest kasumeid ümber jaotada (vasak) või kasumitekke igakülgsest toetamisest (parem) vaid möödapääsmatusest toimida nii, et kõigile jätkuks loodusressursse ja ökosüsteemi pakutavaid võimalusi, et end mugavalt ja tervena tunda (roheline, ehk loodukapitalistlik suund)


Mida tähendab üleliigne tarbimine, mida rohelise maailmavaatega inimesed nii hirmsasti sarjavad? Kas näiteks see, kui ma ostan paari sokke, kuigi 5 paari mul juba on?

Me ei räägi esmajoones mitte sokkidest vaid sellest, et meie energiamajanduses raisatakse iga aastaselt ära 10 miljardi krooni väärtuses energiat, millel võiks olla majanduslik tähendus...aga ei ole.
Me räägime sellest, et suuremahuline ressursside raiskamine tekitab inimestele vajadust teha lisatööd kuna raisatud soojusenergia asemele tuleb osta need kütused millega oma kodusid ja kontoreid külmal ajal kütta.

Kui ka kõik eestlased soetaksid aastas viis paari sokke rohkem kui tarvis moodustaks see rahasumma vaid 1% sellest, mille me iga-aastaselt energiamajanduse korraldamatuse tõttu untsu keerame.

Millised on Rohelise Erakonna kõige tõenäolisemad koostööpartnerid teiste erakondade hulgas? Millise erakonnaga vaated kõige enam ühtivad?

Kõigi nende erakondadega, kus näidatakse lahendusi, millega keskkonna ja ühiskonna suhteid tasakaalustada ning ressursside raiskamist piirata ilma majandust kahjustamata. Meie plaanid on just sellised.

Kuidas oleks võimalik energeetika rohelisemaks muuta, ilma olulise elektri hinnatõusuta? Olete pakkunud välja nii energiavõsa, kui tuulikud jms, kuid need on kallid ja nende peale töökindlat süsteemi naljalt ei ehita.

Ega olemasolevatki energeetikat ei ole võimalik hinnatõusuta ette kujutada. Pealegi on energia hinnal väiksem tähendus, kui ühiskonnas mingi tulemuse saavutamiseks kulutatud kütuste hulgal. Taanis näiteks tullakse toime 10korda väiksema energiakulutusega, et teenida üht rikkusekrooni. Elektri hind Taanis on aga üle kahe korra kõrgem kui Eestis. Nagu näete pole energiahinnal majandusliku edukusega suurt pistmist ja praegune näiliselt odav põlevkivielektri hind on lihtsalt selline laialt kultiveeritud müüt: kui elektri hind tõuseb siis minevat kõik halvasti
Paraku on olukord täna selline, et tuumaenergia (III põlvkonna reaktorite tasemel) on perspektiivis kallim kui tuuleenergia ning väliskulusid arvesse võttes läheb põlevkivielekter meile kokku maksma kõvasti üle kolme krooni kilovatt-tunni eest. Maksame vahetult ainult krooni jagu varjatud kulusid on aga üle kahe krooni!
Tuuletehnoloogia on edenenud viimase kümne aastaga märkimisväärselt. Meie sooviks on luua avamere tuulepargid, mille elektrienergia salvestataks ja kasutataks Põhjamaade energiasüsteemis..selleks tuleb teha välispoliitilised kokkulepped, mille peamine eesmärk on tagada Eesti energeetiline julgeolek ja reaalne sõltumatus Venemaast.

Räägitakse, et loodussäästlik elu on rikaste privileeg (hübriidautod, alternatiivsed energia tootmise võimalused, paberkotid), aga enamus eestlastest on siiski vaesem. Milline on teie erakonna alternatiivplaan põlevkivienergiale? Kas olete tuumaenergia põhimõtteline vastane või ei soovi te tuumajaama lihtsalt Leetu?

Alternatiiv on taastuvenergeetiline mitmekesisus ja energiasääst ning riiklik toetus sellisele suunale. Mul pole põhimõtteid olla tuumaenergia vastane kuid tuumaenergia on kallis ja riskiderohke tehnoloogia, mis õigustab ennast ehk julgeolekuliselt iseseisvamas ühiskonnas kui seda Balti riikes kohata võib. Ka ei ole senises tuumaenergeetikas ju lahendatud jäätmete probleem ning rääkides tuumaenergia hinnast ei tea seda täpselt keegi: kui hind nõuab ka kõigi otseste ja kaudsete kulude arvessevõtmist siis:
1. Ei tea me täna kui palju maksavad need energiamahukad sulamid, millest reaktoreid valmistatakse näiteks 7-10 aasta pärast kui too uus jaam Leetu valmima peaks hakkama
2. Ei tea me täpselt kui kalliks läheb vana tuumajaama lammutamine ning jäätmete ohutu ladustamine kuna maailmas oleks Ignalina jaam esimene, kus nii toimitaks.

Muide, mida te ise arvate tehnoloogiast, mida ükski maailma kindlustusselts kindlustama ei nõustu! Tuumatehnoloogia aga just seda on. Kui rääkida termotuumarektsioonist siis kannatagem ehk 800-900 päeva kui peaks käivituma lasereil töötav esimene selline testseade USA-s. Selle nimi on National Ignition Facility...kui sellega läheb hästi on ilmselt põhjsut mõningaid energeetikaalaseid seisukohti revideerima hakata. ( http://www.llnl.gov/nif/ )


Mis sammud peaks Eesti astuma, et tagada võimalikult sõltumatu ja jätkusuutlik energiatootmine?

Jätkusuutliku energiatootmise aluseks on eelkõige probleemivaba partnerlus, mis tähendab möödapääsmatust end lähema 5-10 aasta jooksul lahti ühendada Vene energiasüsteemist.
See tähendab ka sõltumatust välistest energiahinnakõikumistest, millest pole paraku vaba ju ka põlevkivi. Just asjaolu, et põlevkivist saab valmistada maailmaturu naftahinnaga lähedase hinnaga õli tekitab olukorra kus ka põlevkivist valmistatav elekter paratamatult kallinema hakkab.
Koostöö partnereiks on meie jaoks eelkõige põhjamaad ja seda juhul kui loome märkimisväärse avameretuulikutel põhineva taastuvenergeetilise tootmispotentsiaali.
Tuleb luua ka igakülgsed eeldused, et täna tuleviku jaoks loodav infrastruktuur poleks sedavõrd energiamahukas. Ka see on täna tehniliselt võimalik ning teostatav.

Palun teie arvamust järgnevas küsimuses. Kui roheline eluviis ja selle teostamiseks mõeldavad ideed (tuuleenergia, ökomajad, ühistransport jne) on näiteks teile ja ka mulle täiesti arusaadavalt ning põhjendatult hea kõigile inimestele ja üha rohkem tundub, et ainuvõimalik viis oma lastele elatava elukeskkonna pärandamine, siis kuidas saada aru sellest, et nii võrd tohutult palju helgeid päid ja inteligentseid inimesi ei saa sellest aru? Massiinimestest ma ei räägi, sest nemad on kergemini mõjutatavad, aga inteligendid ja haritlased - miks nad ei taipa?

Inimesed toimivad nii oma tervest mõistusest kui vabast tahtest tulenevalt...sageli on aga nii, et tervet mõistust (teadmisi jms) poe pikalt uuendatu (õppimine on unarusse jäänd) ning vaba tahet kammitseb näiteks ahnus ja muud huvid: nii näetegi seda, mida kirjeldate, et muidu nii toredad ja targad inimesed teevad veidraid tegusid.
Ega siin muu ei aita kui õpetamine, selgitamine ja lõpeks olude muutmine...aga viimaseks ongi just vaja muuta ka poliitilisi ning majanduslikke tegevustingimusi.

Kui jätta kõrvale kõik laialivalguvad teemad nagu puhtam elukeskkond, kasvuhoonegaaside vähendamine ja muu selline, siis mis on konkreetsed, Eestit puudutavad teemad, mida te riigikokku pääsedes esimese asjana ajama hakkate?

Energia ja ressursikasutuse ümberkorraldamine koos otsedemokraatlike otsustusmehhanismide juurutamisega saavad olema ühtedeks esimesteks tegudeks. Selle osaks on ka kodukava käivitamine, mis võimaldaks luua just energiasäästlikke kodusid ja soosida neisse laste sündi. Kui me ressursside raiskamist aga ei lõpeta siis pole aga ka inimestel varsti ei jõudu ega aega, et oma lootustes edasi toimida.

Mida kavatseb Roheline Erakond võtta ette ülekaalulistega, kui teatud tervise eest mittehoolitsejatega, kui ka sots. maksu "ärasööjatega" ning samuti, kui keskkonna saastajatega, raiskajatega?

Pakkuda terviselepingut, millega end ebatervislikest eluviisidest eemale viia. Terviselepingu kohaselt saaks inimene liikumis ja toitumissoovitusi perearstilt ning oleks seotud tihedama läbivaatluskohustusega. Selle tulemusena saaks ta maksusoodustusi näiteks treeningsaalide ja ujulate kasutamiseks nagu saaks sedasama ka terviselepingu sõlminu tööandja, kui ta katab selle isiku kulusid. Kroon kultusi terviseedendusse vähendab 5-6 krooni ulatuses ravivajadusi!

Tootmise mootoriks on inimese soov tarbida, soov ammutada endale rohkem heaolu. World energy, technology and climate policy outlook 2030 prognoosib aastaks 2030 energiatarbimise tõusu 70% võttes arvesse juba ka võimalikku energiakokkuhoidu. Kas tarbimisega on võimalik võidelda, või tuleb tarbimise ohjeldamiseks inimkonda füüsiliselt vähendada?

Sellises perspektiivis on raske hinnata energiakulude või kokkuhoiuvõimalusi. Inimkonda aga ei saa mitte vähendada vaid rahvaarv võib väheneda kui võimaluste piiratuse mõistmine muutub üleüldiselt arusaadavaks. inimene on semiootiline olend ning kui mõistetakse märke siis hakatakse tegema ka korrektuure käitumises. Vähemalt nii ma loodan.

Milline on Teie seisukoht Sakala keskuse (nn Karla Katedraali) kui rahvuskivist ehitise osas? Milline on roheliste vaatenurk?

Näib kentsakas poliitiline trall olevat, kus juriidiliselt korrektsete trikkidega linnakodanike õiglustundest üle sõidetud on.

Milline on Rohelise Erakonna ja ka teie isiklik suhtumine rahvuslikku keskkonda - ehk siis täpsemalt, kuidas suhtute te võõrtööjõu sissetoomisse ja immigratsiooni üldse?

Vajadus võõrtööjõu järele tuletatakse meie tööjõupuudusest või õigem oleks vist isegi öelda madalast tööviljakusest. Üks võimalik põhjus selleks on ka asjaolu, et siinsed inimesed peavad tegema märkimisväärset lisatööd, kuna sedavõrd suurel hulgal loodusressursse raisatakse. Tekkivat majandusauku lapitakse aga ületunde tehes. Raiskamise lõpetamine energeetikaski vähendaks juba märkimisväärselt lisatöötajate vajadust!

Loodetavalt annab meie kodukava järgmisse põlvkonda rohkem sündinuid ning nii peaks meie kodukava toetama ka mitme põlvkonna kui mitte koos siis lähestikku elamist...see aga vähendaks vajadust sotsiaaltöö järele.

Olen veendunud, et Eesti kultuurilise assimileerimise võime on kehvem kui sisserännanuil toimivates põhjamaades või Kesk-Euroopa riikides. Seetõttu ei tohiks ka sisserännet ilma kultuurilise assimileerimisvõimeta liialt propageerida.

Milline võiks olla Tallinna ühistransport lähitulevikus (arvestades praeguseid tehnoloogilisi lahendusi)? Kui bussid ja trollid seisavad praegu koos autodega ummikutes ja neil kulub kohale jõudmiseks peatuste tõttu isegi kauem aega, siis eelistavad inimesed ummikus istuda oma autos ning tekib surnud ring ehk autode hulk tänaval ei vähene ja ühistransport on endiselt aeglane. Kas tasuta ühistransport ja/või uute trammiteede ehitamine oleks lahendus? Kas Tallinnasse oleks mõtekas teha metroo?

Eelistusi tuleks luua ühis- ja kergtranspordile (jalgrattad, elektrimopeedid jms)...see on paljuski planeeringu ja liikluskorralduse küsimus. Metroo asemel võik pigem edendada rööbastransporti...aga lahenduse allikaks on eelkõige teadlikult mitte äriliselt põhjendatud planeering, mille eelduseks on kodanike huvid ja heaolu.

Kui tuulikud töötavad keskmiselt 24-30% nominaalvõimsusega, siis on selge, et ühest MW saadakse reaalselt 0,24-0,3MW energiat (seda siis puhtalt arvestamata võrgukulusid, soojuskadu ning ülekandekadusid). Kuivõrd otstarbekas on luua mingit majandusharu, mis töötab 30% effektiivsusega? Ning, kui suured on kaod, mis tekivad 70% materjali "tühjatootmisega", on selge, et ühe tuuliku kohta tuleb 70 kasutut materjali?

Põlevkivienergeetika töötab 14% efektiivsusega! Avamerel on teie mainitud efektiivne tööaeg kuni kaks korda pikem, ehk sama on ka siis nö tuuletulususega. Selleks me avamere tuuleparkidest räägimegi!

Kuna tänapäeval paljud ostavad uue mobiiltelefoni mitte sellepärast, et vanal midagi viga oleks, vaid ainuüksi sellepärast et moega/trendiga kaasas käia, siis küsiks, kui vana on Marek Strandbergi praegune mobiiltelefon?

Minu telefon on vast pea 3 aastat vana. Kõige lihtsam mis valida on...helistamiseks ja kõnede vastuvõtmiseks igati sobilik. Pilte teen fotoaparaadiga!

Kuidas hindate oma isiklikku ökoloogilist jalajälge võrreldes nn keskmise Eesti inimese jäljega?

Ilmselt nii Eesti keskmise lähedal...ega siin on endal väga raske midagi ette võtta kui olusid ei muudeta. Eesti Energia toodab ehk 3-4% meie majandusest kuid selle ettevõtte keskkonnamõju on üle 90%...seega ükskõik kui vähe te energiamajandusega seotud olete lasub teile kaude ikka märkimisväärne osa sellest jalajäljest.

Teie suhtumine innovatsiooni Eestis? Millisena näete leiutajate tulevikku?

Innovatiivset toimimist majanduses on Eestis üllatavalt vähe...kui diplomaatiliselt vastata. Leiundustegevus vajaks süstemaatilist toetamist nagu ka kõrghariduse ja teaduse värskendaminegi läbiviimist. Ega roheline majandus ja ühiskond ongi saavutatavad vaid tehnoloogiaarengu kaudu...see oleks siis ökoloogiline innovatsioon!

USAs peetakse leiutajate päeva 11. veebruaril...Thomas Alva Edisoni sünnipäev. Euroopas on see 9.novembril, mil on näitleja ja telekommunikatsioonileiduri Hedy Lamarr'i sünnipäev.

Eestis võiks tähistada ehk ainult leiundusvaba päeva...päevana näiteks mil Walter Zapp vihastas ja läks oma minikaamerat Minox'it Riiga VEFi tehastesse tootma.

Ma arvan, et leiutajateta pole Eestis mõistlikku tulevikku.

Mida arvate Saue valda Alliku külla elanike teadmata ning ehitusdokumente võltsides kartulihoidla juurdeehitusena rajatud Eesti ajaloo võimsamaist Steri nimelisest kiirgustehasest? Kuivõrd kursis olete asjade käiguga?

Asjade käiguga pole eriti kursis...kuid kui mainite, et rajatis on loodud kartulihoidla juurdeehitusena näib see veidi kentsakas küll.

Steri puhul on ilmselt kõige suuremaks probleemiks just see, et elanikkonda ei teavitatud ette neist kavadest mis ettevõttel olid. Inimesed on kiirgusohu suhtes tundlikud ja isegi kui tagantjärele tõestada, et kiirgusoht ja riskid on pea-olematult väikesed pole selline eelteavituseta asjaajamine ei mõistlik ega ka tulemusteni viiv.

Millega Te ise Tartu ja Tallinna vahet sõidate? Millist autot linnaliikluses kasutate ja miks?

Viimasel ajal üsna sageli rongia...aga sõltub käikude ajakavast ja muust. Soojemal ajal kasutan hoopis jalgratast ja kui autot siis väikese kütusekuluga diiselsõidukit.

Milliseid konkreetseid samme võtab Roheliste Erakond JOKK süsteemi parandamiseks?

Juriidiliselt korrektsed asjad peavad ka näima korrektsetena ning selle raviks on parim tee otsedemokraatia sisseviimine riigi ja omavalitsuse tasemetel.

Kas tähelepanunarkomaanide Inno ja Irja Tähismaa algatusgruppi vastuvõtmine oli teie arust parim PR-idee? Võin saladuskatte all öelda, et minu häälest ja toetusest jääb teie loodav partei küll nüüd ilma.

Nad liitusid...see oli nende valik kuna me kutsusime kõiki, kel oli valmidust oma nime jagada.

Aga ega erakondadesse ei jää ju püsima inimesed, kel pole erakonna idee või põhijoonega asja...meie soov on rääkidagi inimestele oma ideedest ja eesmärkidest mitte liikmetest.

Muide, ega te ei ole mõelnud ka näiteks Eetsi kodakondsusest loobumise peale. Eesti kodanike hulgas on nii mõnigi mõrtsukas, pedofiil, lihtsalt pätt ja kes kõik veel.

Ma arvan, et oleksime naiivsed kui arvaksime et erakond on sõpruskond...pigem vastupidi, mida formaalsemalt ja eesmärgikindlamalt poliitiline organisatsioon toimib seda väiksem on tõenäosus, et muututakse poliitmaniakkide klubiks. Just seda viimast ma erakonnalt ka loodaksin...oleks ju õõvastav kui poliitiline tegevus, mis on vaid osa elust täidaks 24 tundi teie elust ja seda 7 päeva igal nädalal.

Kuidas suhtute meie tänavavalgustuse effektiivsusesse, vanema põlvkonna lampide reflektorid valgustavad 40% postitagust mittekasutatavat pinda ja paraku minnakse valgustugevusega mõnedes kohtades liiale (poste tipitakse mittevajalikesse kohtadesse või mõned autoparklad siravad silmipimestavalt, samad seinapinnad võiksid ju heledamat tooni värvitud olla ning aastatega saavutatakse tohutu kokkuhoid)?

Jagan te muret ja imestan ka ise selle üle. Siingi on ohtralt kohta ökoloogilise innovatsioonile ja leiutustegevusele.

Kas Rohelise Erakonna liikmetele ka sõnaõigust jääb või ainult õigus füüreritele hurraa karjuda nagu Eesti erakondades senini?

Rohelises Erakonna algatusgrupis kehtib ja jääb ka erakonnas Eesti Rohelised kehtima otsedemokraatlik põhimõte, mille kohaselt on ruutjuurel liikmete arvust liikmeil õigus algatada otsuseid, mis pannakse erakonnasisesele rahvahääletusele.
Roheliste eesmärk on võimu hajutada mitte seda koondada. Otsedemokraatia saabki olema üheks olulisemaks organisatsioonisisese demokraatia rikastamise vahendiks esindusdemokraatliku juhatuse kõrval. Otsedemokraatia on ka see, mida soovime ühiskonnas juurutada ning seda nii kohalike omavalituste kui riigi tasemel.

Mida arvate äärmuslusest, sh rohelisest äärmuslusest?

Jah..ega äärmuslusega ei jõua just kaugele. Ei äärmusroheluse ega äärmuskapitalismigagi. Ma arvan, et äärmuskapitalism on täna Eestile kindlasti ohtlikum kui äärmusrohelus. Äärmuskapitalismis märgatakse vaid rahalist kapitali ja ei kübetki looduskapitali ega inimkapitali.

Kas põllumajanduslik mahetootmine on loodusesöbralik,kui selle viljelemise tagajärjel vähenevad näiteks mulla toitainetevarud? Kui te räägite,et see tootmisviis on loodusesõbralik, siis kuidas te saate seda õelda ilma, et oleks kontrollinud mulla seisundit. Paljud mahetootjad arvavad,et loodusesõbralik ongi see,et ainult võtame ja midagi vastu ei anna.

Mahepõllumajanduse ehk ökoloogilise põllumajanduse aluseks on mullast võetava ja sinna viidava aine tasakaal ning mullaviljakuse säilitamine.

Viimase 50 aasta jooksul on intensiivpõllunduse tõttu vähenenud Eesti muldade huumusekiht 5 cm võrra. Selle taastumine võtab aega 400-1200 aastat.
Ma ei usu, e Eestis mahedaks sertifitseeritud põllumajandustootjad arvavad nii nagu te oma küsimuses viitate...

Millisena võiks Teie pilgu läbi välja näha energeetika tulevik maailmas peale nafta jm. mittetaastuvate energiaallikate ammendumist?

Seda on keeruline ja tänamatu ennustada...kui arukale kokkuhoiule ei keskenduta võib tulemuseks olla poliitiliste ja majanduslike pingete ettearvamatu kasv.

Ma loodan siiralt, et lahenduseks on ökoloogiline innovatsioon: ressursi ja energiakasutuse arukas piiramine mugavusi ja heaolu kaotamata (täna täiesti võimalik!) ning uute nii taastuvatel kui ohututel tehnoloogiatel põhineva majanduse teke.

Programm võib olla hea ja õige, aga paraku peate ka parimal juhul 100% arvestama koalitsioonis olemisega e. siis kõik too lahustub nn. koalitsioonileppes - mis sai saatuslikuks ka Res Publicale näiteks. Kuidas olukorrast välja tulla?

Oleme seda teemat arutanud ja jõudnud järeldusele, et koalitsioonis saab osaleda vaid terviklahenduste ulatuses. Ehk siis...kui valijad on andnud meile mandaadi viimaks läbi teatud hulka muutusi ühiskonnakorralduses siis saab koalitsiooni asuda vaid siis kui mõnigi neist muutustest on tervikuna realiseeritav. Kui aga tuleks tegema hakata muutusi, mis meie plaanide sisu vääraks...pole ka roheliste koht koalitsioonis. Roheliste eesmärk pole mitte võim vaid inimest ja keskkonda säästvad muutused!

Ma loodan siiralt, et meil on võimalusel ning vajadusel jaksu teha valik koalitsioonist lahkumiseks kui selles suhtes olek muutub paigaltammumiseks. Eks ole rohelistel ka organisatsioonisisene otsedemokraatiamehhanism, mis sedalaadi valikuid tegema võiks panna.

Milline oleks roheline pensionisüsteem?

Pragunegi pensionisüsteem Eestis on ju piisavalt läbimõeldud ning garantiisid pakkuv. Lisagarantiina...kui nii sobib öelda..võiks toimida meie kodukava, mille sisuks on laste sündide toetamine just säästlike kodude rajamise kaudu ning selle kava kaudu ka mitme põlve lähedal-elule aluse panemine. Või vähemalt soodsate võimaluste loomine selleks.

Kas sõidate ikka džiibiga?

Ammu enam ei sõida....umbes kaheksa aastat vist! Kui sõitsin siis viimastel sõiduaastatel kah bensiini ja piirituse seguga.

Mida arvata põlevkivi sh diktüonemma kildi tulevasest maa-alusest gaasistamisest gaasikombielektrijaamadele ja prügipõletustehastele ? Kas ei peaks siin tedlased oma lisaväärtuse andma elektri ja soojuse probleemi lahendamisele?

Kehvasti arvan...gaasistamise kõrvalsaaduseks on ohtralt fenoole ning kukersiidikihid on ju põhjaveekihtide läheduses. Gaasistamine on küllap lahendus kuid pigem tuleks gaasiks konverteerida biomassi ja äärmisel juhul väga väikeses koguses põlevkivi ja sedagi vähenevas mahus.

Rohelise liikumise veebil oli kirjas,et Eesti energia raiskab aastas kümne miljardi krooni väärtuses kuuma vett, lastes seda voolata merre. Turbiinide jahutamiseks kasutatake vett. Tsiviliseeritud riikides kasutatakse seda vett elamutele soojuse andmiseks,Eesti energia aga laseb sel kuumal veel voolata merre. Eesti Energia raiskab Eestimaa põlevkivi kümne miljardi krooni väärtuses aasta kohta. Sellele ei reageeri majandusminister Edgar Savisaar. On ilmne, et tegemist suure korruptsioonijuhtumiga, sest miks majandusminister ei reageeri Eestimaa maavarade raiskamisele. Isegi europarlamendis mainiti Ida-Euroopa maades maavarade raiskamist.

Ei raisata mitte ainult energiat vaid raisatakse ka inimeste töövõimet ja aega...kuna me vajame aastas oma kodude/kontorite kütmiseks samas mahus sooja kui Narvas raisku läheb. Teevad ju inimesed selle raha teenimiseks ka 10 miljardi krooni eest lisatööd. See on aga raisatud aeg lähedastele, kasvav kodune stress ja mis kõik veel. Ressursside raiskamine päädib üsna sageli ka inimeste aja ja närvide raiskamisega...seda just majanduse kaudu!

Kuidas mõtestate lahti A. H. Tammsaare sententsi: "Mis kasu on tarkusest, kui inimene kuri on?"

Ega hea-olemisest pole kah mingit KASU...kasu nimel elamine on üksjagu väsitav, ole sa siis kuri või hea või tark või kes iganes.

Milline on roheliste visioon Eestist AD... say... 2010? Palun mitte viidet oma programmile, vaid tehke mulle, lollikesele, asi mõne reaga selgeks. Miks rohelised oleksid valimistel valikuna paremad, kui olemasolevad vanad parteid, kel ju "roheline liides" küljes on? nt: Rahvaliit?

2010 on alustatud tuuleparkide rajamist ja väheneb põlevkivikasutus...tulemusena vabaneb meil muudeks asjadeks nii aega kui raha nagu väheneb ka keskkonnakoormus.

On valminud esimesed säästvaiks renoveeritud või säästvana ehitatud kodud.

Teist aastat saavad inimesed enese kasutada enamuse Eesti süsihappegaasikvoodist (ca 20 tonni inimese kohta aastas..soo on see roheliste ressursiväärtpaberite idee). Kvoodi hinnaks on 2010 45 eurot tonn. Riik võimaldab inimestel osta tuuleparkides osalust nagu annab kapitalitoetusi neile, kes võtavad kasutusele päikeseenergia hoone ja vee kütmiseks. Seda toetust antakse ressursiväärtpaberite eest, kui inimene on teinud oma kodule energiat säästva ümberkorralduse.

Inimesed kes loobuvad soojaks ajaks oma autojuhtimisõigusest saavad RVP-de vastu riigilt kapitalitoetust elektril töötava kergsõiduki (roller, elektrijalgratas)soetamiseks

ülikoolidesse on tööle ja õpetama kustutud 50 maailma tippõpetlast...nende esimesed õpilased valmistuvad kraade kaitsma Eesti jaoks üliolulistel teaduse ja tehnoloogiavaldades.

Kodanikel on võimalik oma tulumaksust suunata kuni viiendik kogukondade ja vabaühenduste toetuseks.

Kohalikes omavalitustes on juba võimalik otsedemokraatlikult sekkuda otsustesse ning muuta kohaliku rahvahääletuse korras omavalituse otsuseid või algatada uusi. Riigis tervikuna hakkab otsedemokraatlik mehhanism toimima hiljemalt 2010 aasta suve algusest.

Väikemajapidamistele maal on kättesaadavaks tehtud toetusmehhanismid ning riiklikult toetatakse nn mikrotootmiste käivitamist, kus mõne talu ühistegevuses on võimalik käivitada piimatoodete, lihatoodete ja pagaritoodete ning hoidiste tootmine mikro- ehk konteinertööstuses.

Inimestel on võimalik osaleda terviselepingu mehhanismiga terviseedenduskavades nii, et osaliselt on harjutusvõimalused tasutud riigi poolt ja märkimisväärselt saadakse tervisele tehtud kulutustelt maksusoodustusi.

Majanduslik tõus, mis avaldub maksulaekumiste kasvus suunatakse sihipäraselt rahvatervise ja hariduse ning teaduse edendamisele....võib arvata, et tuleks suurendada ka hambaravitoetusi.

Milline on ERL suhe ökoterroristidesse? Pean silmas aktiivseid ja lollakaid (minu arvamus - JN), peamiselt soomlasi, kes karusloomi nende puuridest "vabadusse" lasevad (sry, kuid nii see on)... eriti olukorras, kus nad omi aktiivsusi ka Eestisse laiendavad? Kust kulgeb aktiivse rohelise eluviisi propageerimine ja kuriteo piir? Kust algab ja kuhu suubub sellise tegevuse (võimalik) seadustamine - Teie nägemuses?

Eestimaa Roheliste propageeritav maailmavaade on konstruktiivne, tehnoloogilise uuendusele ning keskkonna suhtes arukatele majandustoimingutele kutsuv maailmavaade.
Kus aga läheb näiteks mõistliku majandamise ja kuriteeliku huvi piir? Kas protest moekaubana kasutatavate karusnahkade valu läbi tootmise vastu on vägivaldsem kui näiteks looduse ja raha arulage raiskamine Eesti praeguses põlevkivimajanduses?
On täiesti erinev asi, kas nülgida toiduks kasutatavaid loomi ja kasutada ära nende nahk või kasvatada ja hukata loomi ilmselt piinu tekitavas olukorras vaid selleks, et neid mingil hetkel nülgida neid moetoodete tegemiseks. Edevuse ja vajaduse piiri mõistmine on oluline nagu iga muugi piiri mõistmine ja tajumine.

Siit seonduvalt - milline oleks meie riigi roheline välispoliitika?

Roheline välispoliitika saab olema esmalt suunatud Eesti energeetilise julgeoleku tagamisele ning energeetilise koostöö tekitamisele Põjamaadega. Niisamuti vajame välispoliitilist aktiivsust selleks, et energiatehnoloogiate muutmise kava saaks pisiava toetuse nii Euroopa Liidu suunalt kui ka käivitamaks tehnoloogilist arendustegevust selle ala maialam tipuga: Ameerika Ühendriikidega...neljaks aastaks on tegevust küllaga ja jätkub pikemakski.

Milline on Teie nägemus tuumaenergia rakndamisest meie riigis?

Tuumade lagunemisel põhineva täna olemasoleva tehnoloogia suhtes on mitmetel põhjustel meie seiukoht eitav:
1. Sellise tuumatehnoloogia ja sellest tekkiva energia hind on täna prognoosimatu, materjalide määramatu kallinemisetõttu juba lähitulevikus.
2. Eesti oleks tuumareaktorite kasutamisel kütusetarnetest sõltuv riik või tekiks taas otsene surve kasutusse võtta Eestis olevaid uraani sisaldavaid kivimikihte.
3. Tekkiks tuumajäätmete ning ka julgeolekuprobleeme.
4. Muude tehnoloogiate ja rahvusvahelise koostööga saab saavutada Eesti jaoks sama ja odavamalt ning julgeolekulises ning keskkonna mõttes ka ohutumalt.

On palju arvutatud (ja n+1 korda tõestatud), et tuuleenergia ei suuda katta meie riigi vajadusi. Paari sõnaga - milline peaks roheliste nägemuses olema meie riigi ja rahva strateegiline energeetikaperspektiiv?

Esitage palun see tõestus, millele viitate? Ma arvan, et te jagate siinkohal lugejatega mingit ammust ja pidevalt korratud tehnoloogilist müüti. Sellist tõestust pole: tuuletehnoloogia on edenenud viimase kümne aastaga märkimisväärselt. Meie sooviks on luua avamere tuulepargid, mille elektrienergia salvestataks ja kasutataks Põhjamaade energiasüsteemis..selleks tuleb teha välispoliitilised kokkulepped, mille peamine eesmärk on tagada Eesti energeetiline julgeolek ja reaalne sõltumatus Venemaast.

Mida ja kuidas selle elluviimiseks peaks (nüüd ja kohe!) tegema?

Osalema võimalikult aktiivselt valimistel ja võimalusel ka eelnevates poliitilistes aruteludes...

Miks rohelised (muidu toredad inimesed... ja puha) ei taha (suuda, soovi... mis iganes) sekkuda KOV tasemel rohujuure-protsessidesse? Võin tuua näiteid, kus teatud valla Teie liikumise suur jünger (ja nüüdseks vist ka liige) ning vastava ala ametnik saatis mind koos oma avaldusega politseisse (tegemist oli ebaeadusliku, ah, mis, karjuva sigadusega!!!) maastikukaitsealal toimetamisel! Palun kommentaari, et kas tegemist on nn "suurde" poliitikasse tulemisega (a la Edgar-jugendi) sündroomiga - või siis on mingigi põhjus, miks rohelised peaksid esinema iseseisva poliitilise liikumisena?

Ma ei oska aimatagi, kellest jutt..aga see selleks.
Eesti keskkonnaorganisatsioonid on „rohujuure tasanadil“ üritanud poliitikat keskkonna mõttes arukamaks nihutada üle kümne aasta. Tulemus: sisulist kaasmaist otsustesse ei toimu, vabaühenduste seisukohti ignoreeritakse (oli see ju ka möödunudtalvise naftakatastroofi venimise üks põhjusi), poliitika ja arengukavad on vaid formaalselt rohelised kuid sisult majanduslikult ahned....keskkonnaasjad nõuavadki üldist ja selget lahendamist.

Nimelt, kui tekkis poliitiline erakond "ühendus rahva eest Res Publica" - leidus kohe hoobilt kaasajooksikuid, kes tahtsid (nüüdseks see selge) kaunite ideaalide lõkketulel enesele kasulikult käsi soojendada... omakasulikel ja muudel madalatel eesmärkidel. Kuidas kavatseb roheline partei seda vältida? Ja... kas üldse?

Res Publica probleemiks kujunes organisatsiooni sisemise demokraatia vaesus ning sellest tulenev nõrkus.
Res Publica esimene esimees Taagepera on maininud, et ta ei teadnud oma erakonna esimeheks oleku viimase päevani, kes on see postiloendi toimetaja, kes otsustab, millised teated pääsevad lugejateni ja millised mitte. Ehk maksaks probleeme otsida sealt. Parem on seda muidugi küsida neilt endilt...samas, ei saa öelda, et Respublica ainsaks tegevuseks oli nende teie mainitud „omakasu“ paljud muutused õiguslikus kliimas on ju ikkagi Res Publica algatatud ning veider ja kohatu oleks seda märkamata jätta.
Res Publica täitis kindlast valijate osad ootused ja täna ju näeme et õiguskorras on muutused toimunud ja seda just nende lubatud korruptiivse käitumise vähendamise või vähemalt ilmsikstoomise suunal.

Milliste parteide/erakondadega kavatseb Roheline partei enim sõbrustada? Kes oleksid Teie eelistatud partnerid meie riigi juhtimisel? Isikud??? (juhul... kui)

Eks olud näitavad, mis saab...sõltub ju see eelkõige sellest, milline on rohelistele antavate häälte hulk. Kinnitada saan vaid üht, meie eesmärk ole mitte võim vaid muutused, milleks me mandaati küsimegi.

Sündivast roheliste erakonnast tean mina ainult teid, härra Strandberg. Kas ja kui suures ulatuses kavatsete teha valimispropagandat, et selgitada mulle, lihtsale inimesele, kes on teie erakonnas tuntumad nimed, ja mida te võtate ette näiteks hariduspoliitika vallas, ei ole ju meie probleem ainult energiatootmine.

Teate, propaganda asemel vastaksin mina ja paljud mu kolleegid teie küsimustele ja kirjeldaksime lahendusi neile probleemidele, mida me ühiselt näeme ja tunnetame.

Asjatundlikkus ja tuntus pole just alati seotud. Me oleme siiani lootnud, et inimesed, kel on nimi ja tuntus tulevad meiega jagama oma võimet meile olulisi teemasid inimestele selgitada. Paraku pole see nii läinud. Rohelistega tuleb seega poliitikasse uusi aga arvatavalt asjatundlikke inimesi.

Ehk meie valmisseaduski on tehtud ju ERAKONDADE mitte nägude ja nimede valimiseks ja seda palun ma ka kõigil valijail silmas pidada.

Hariduse vallas oleme kasutanud kogenud õpetajate ja ülikoolide õppejõudude teadmisi ja kogemust ning mis peamine: meie programm jääb avatuks ja seda avatumaks mida enam õnnestub ühiskonnas otsedemokraatlikke otsustusmehhanisme rakendada ning selle kaudu ka kodanikke ja vabaühendusi sisuliselt otsuste juurde tuua.

Rohelisel Erakonnal ja Eesti Maaülikoolil puudub, loogiliselt eeldatav, üldusele teadaolev koostöö. Milline on Teie kommentaar ja kas oskate näitena tuua mõne võimaliku, konkreetse koostegemise tulevikus.

Tuleviku koostegemistest tahaks rääkida ilmselt siis juba kas Riigikogu või Valituse tasemel: ja näiteks väike ja mikrotootmiseelduste loomisest maamajanduses.

Minul on ka üks roheline ettepanek. Ehitame kümne meetri paksuse seinaga majad, suvel soenevad üles ja talvel ei pea kütma. Toas on umbes 6 kraadi sooja. Kahjuks on teie ettepanekud samaväärsed ja ma ei usu et neid ükski mõistusega inimene toetab. Kuna kõik debiilikud on keskerakonna poolt juba värvatud, läheb teil raskeks. Kas tõesti loodate et debiilikute arv tõuseb nii palju et pääsete riigikokku?

Teate, te olete ju päris nutikas. Ja teate, sellisel majal ei peagi olema mitte 10 m paksused seinad vaid maja keskele saab rajada päris paraja veemahuti ning selle seinad ära isoleerida. Ja teate, seda kõike saabki päikesepaneelide abil soojaks kütta ja talvepoole seda soojust ka kasutada. Kas pole hämmastav?

5 m kõrgusse ning 5 m läbimõõduga soojaisoleeritud veetünni saab tegelikult mahutada märkimisväärse koguse vahetult või soojuspumba kaudu kasutatavat soojusenergiat tõepoolest!

Aga väike soovitus: proovige ka ise mõningaid soojusarvutusi teha...Teil on selleks päris head eeldused. Aga rohelisi te valima ei pea...see on meil teadupoolest vabatahtlik, see valimas käimise värk.

Kuidas suhtute väitesse, et naftakorporatsioonid ei lase kuni nafta lõppemiseni kasutusele alternatiivseid kütuseid ja nende kasutamise erinevaid lahendusi kuna see pole neile kasulik?

Selliseid näiteid on ka lähiajaloost teada...kasvõi see, mil moel pärsiti elektriautode kasutussevõtt USA-s...täpselt teie kirjeldatud skeemi alusel.

Olete loodussõbraliku energia kasutamise propageerija. Hiljuti võtsite sõna Leetu tuumajaama ehitamise vastu ning tõite põhiargumendina sotsiaalprobleemide tekkimise Eestis, mis on seotud just põlevkivi ümbertöötlemisega elektrienergiaks. Kas siit võib välja lugeda. et toetate sotsiaalprobleemide leevendamiseks siiski põlevkivi baasil elektrienergia tootmist?

Kaugel sellest...olen näidanud, et avamere tuuleparkide loomine ja haldamine nagu ka hajaenergeetiliste lahenduste loomine tekitab tööhõivet piisaval, et mitte muretseda tööhõive kadumise pärast seotult põlevkivimajanduse lõpetamisega.

Ühes oma programmis te rääkisite, et vaja oleks ehitada riigitasemel nn ökomaju ning selle hinnaks te määratlesite 400-500 miljardid eesti krooni ja see oli 20 aasta pärast. Samas te ütlesite ka et selleks ajaks on Eesti riigieelarve 5-7 triljonit krooni. Kas te tõesti usute, et võrreldes praegusega kasvab riigieelarve umbes 100 korda ning mille arvelt see kõik tuleb? Kas see ei tundu teilegi veidi ulmeline plaan olevat?

Jutt on summaarsest riigieelarvetest järgneva põlvkonna (ca 30 aasta jooksul). Ei, aastane riigieelarve ei kasva 100 korda! Kui te eeldusesse mainitud muutuse sisse viite siis lähevadki need arvutused paika.

Palun valgustage mida teeksid Rohelised siis, kui Ülemiste järve vesi muutuks mingil põhjusel joogikõlbmatuks, näiteks kriisiolukorras. Selle taga on aga 1/3 eestimaalasi. Mäletatavasti õlireostuse puhul meres otsiti, otsiti süüdlasi ja nii ei leitudki. Kas ei peaks hoopis paika panema prioriteedid ning alustama arvatavasti mitte 4-realisest Tartu maanteest ( valimiste trükk ), vaid millegistki inimesi ja keskkonda puudutavat ( ohtlikud veosed läbi linna jne.). Paraku Roheliste programmis selle kohta midagi konkreetset ei ole. Mille poolt siis hääletada?

Kui programmis pole, tuleb lähtuda tervest mõistusest: ohtlikud veosed tuleb linnast välja ajada ja Ülemiste järve reostuse puhul tuleb toimida tulenevalt reostuse iseloomust. Algust aga tulebki teha ressursside raiskamise lõpetamisega...seda me plaanimegi ja selle poolt hääletagegi.

Tänud asjalike vastuste eest!

Tänan ka lugejaid küsimast ning kui küsimusi jätkub enamaks olete teretulnud neid edasi küsima Rohelise Erakonna koduleheküljelt. Sealgi on selline koht: küsimused ja vastused.
Mul oli tõepoolest heameel näha, et keskkonnaküsimused ei jäta inimesi külmaks ning et sisuline huvi lahenduste leidmiseks on kosumas.
Tänan veelkordselt!