«No miks sa siis politseisse ei lähe?» imestas Juhan Parts.

«Mis see politsei ikka aitab, kui ähvarduskirju saadab maksuamet,» kostis Palts.

Viimase aasta oma elust veetis Palts endisena nagu mõni vana kommunist – endise suurärimehe, linnapea ja rahandusministrina. Tüli maksuameti eelmise juhtkonnaga sundis ta rahandusministri kohalt pärast pooleaastast tööd pettunult lahkuma.

Kas keegi veel mäletab, millised maksuameti etteheited Paltsile saatuslikuks said? Täna oskab sellele küsimusele vastata vist ainult mälumängur Jevgeni Nurmla. Aga pole viga, juba järgmisel nädalal tuletab Keskerakond meile kõigile meeri maksuvaidluse detailideni meelde.

Tühipalja Riigikogu liikme töö ei pakkunud Paltsile mingit pinget. Kui poolte riigikogulaste jaoks on kõige ahvatlevam selle ameti juures viis keskmist palka kuus, siis Palts selle pisku pärast poliitikasse ei tulnud. 500 miljonit krooni oli see rahanumber, mille Eesti Ekspress Tõnis Paltsi nime taha kirjutas, hinnates tema tulu kaubamärgi Q-GSM ja mobiilsidefirma müügist Tele 2-le.

Pärast aastast vaikelu andis Reformierakond Paltsile võimaluse teha comeback suurde sporti. Saatuse iroonia missugune – oravad talt eelmine kord ametiketi võtsid ja nüüd ka tagasi andsid. Ilmselt otsustas oravapartei, et kui Keskerakond püsib 2005. aasta oktoobrini võimul, võtab Savisaar maksumaksja raha eest valimiskampaaniat tehes jälle võimsa võidu.

Samas polnud võimupööre pealinnas oluline mitte ainult Paltsi haavatud eneseuhkusele, vaid kogu Res Publicale. Sotsioloog Juhan Kivirähk soovitas parteil pikast langusest väljatulekuks väikest võidukat sõda. Väikse sõja asemel seljatati Edgar Savisaar ning näidati end üle pika aasta tugeva tegijana.

Palts tõmbas võimupöörde teostamiseks niite ja töötles võimalikke ülejooksikuid. Aga erinevalt varasematest aastatest juhtis ta seekord vägesid sügavalt tagalast, mitte eesliinilt – et maksuvaidlus ja muud isiklikud miinid avalikkusele liiga vara meelde ei tuleks. Telekaamerate ette astus Palts alles siis, kui oli vaja vastu võtta linnapea ametikett.

Poliitikas tegutseb Tõnis Palts täpselt samamoodi nagu äris. Edukas ärimees paigutab oma raha ja energia sellesse firmasse, mis kõige suuremat kasumit tõotab. Isamaaliit vajas 2001. aastal uut värsket nägu, kes partei uppuvat mainet pinnal hoiaks. Palts otsis võimalust, kuidas poliitikas kohe tippu tõusta. Huvid kattusid ja Paltsist sai päev varem nii linnapea kui ka Isamaaliidu liige.

Kui Palts linnapea kohast ilma jäi ja nägi, et Isamaaliitu investeeritud raha enam kasumit ei teeni, ostis ta ennast sisse tõusvasse ettevõttesse, Res Publicasse. See oli kasulik tehing. Isamaaliidu turuosa kukkus aastatel 2002-2003 kolinal, Res Publica tõusis äkkspurdiga turuliidriks.

Täit rahuldust Palts siiski ei saanud, sest erakonna esimehe kohta äraostmatud talle ei usaldanud, esipiloodiks palkasid nad riigikontrolör Partsi. Riigikogu valimistel võitis Palts mullu üleriiklikus konkurentsis 7514 häälega pronksmedali selliste raskekaallaste järel nagu Edgar Savisaar ja Siim Kallas. Loogilise jätkuna heale esinemisele võttis Palts rahandusministri portfelli, mis tänapäeva Euroopas on igas valitsuses üks hinnalisemaid.

Supertulemuse tõi saarlasele suuresti isiklik sarm. Kuku raadio «Keskpäevatunnis» mõjus muhe ja vaimukas Palts palju sümpaatsemalt kui Robert Lepikson või Rein Lang, kes on samuti vaimukad, aga kurjad inimesed.

Ühes võib kindel olla. Praeguse ametiga Palts päris rahul pole. Ta tahtnuks linnapeaks saada võidukate valimiste, mitte Reformierakonna abil. Poliitiku-karjääri peab Palts õnnestunuks alles siis, kui tal õnnestub oma rohkem kui kümme miljonit krooni maksvast korterist Toompea nõlval jalutada tööle kõrvaltänavasse Stenbocki majja. Ta on kindlasti juba välja arvestanud, kuidas peaministriks saada: kas Juhan Partsi välja vahetades või paremerakondi liites.

Muidu poleks see uusaadlik oma vapikirjaks võtnud «Per Labores Ad Honores» – läbi vaeva au poole.

Nädala Nägu

Tõnis Palts

Sünniaeg ja -koht

29. märts 1953, Kuressaare

Perekond

Abielus, kuus last

Haridus

1971–1976 TPI,

raadiotehnika

Töökohad

2003 valitsuse liige,

rahandusminister

06.2001 – 12.2001

Tallinna linnapea

1999–2001 Levicom Grupp, OÜ Levicom BroadBand, nõukogu esimees

1998–2001 Tallinna

Kaabeltelevisiooni AS,

nõukogu esimees

1996–2000 ringhäälingu saatekeskus, juhatuse liige

1997–1999 AS Ritabell,

nõukogu esimees

1987–1999 AS Levicom Cellular (endised kooperatiiv Levi, AS Levi ja AS Levicom), asutaja, juhatuse esimees (1987–1997)

ja nõukogu esimees

(1997–1999)

Hobid

Avamerepurjetamine, tennis

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.33