|
Veel paari aasta eest oleks seda naljaks peetud, sest kes see loll ikka
Gröönimaal müügiks kartuleid kasvatab. Kuid globaalse soojenemise mõjud on
jõudnud ka sinna. Kes teab – ehk õigustab see jäine saar kunagi oma rohelist
nime, kirjutab Tartu Ülikooli tehnikaportaal Novaator.ee.
Üks kuulsamaid Gröönimaalt pärit inimesi, professor Minik Rosing on üks liige
teadlasterühmas, kes avastasid 3800 miljoni aasta vanustest Gröönimaa kivimeist
elu jäljed.
«Ma olen loomulikult väga mures kliima soojenemise mõju pärast Gröönimaa
traditsioonilisele elustiilile,» ütles ta.
Peale järsult suurenenud kartulikasvatamise on kliimamuutuse tagajärjel
jõudnud Gröönimaale ka mitmeid soojemat ilma eelistavad linnud ja lilled.
«Ma olen mures muutuste kiiruse pärast,» ütles kliimamuutuste mõju uuriv Lene
Holm inuiti polaarnõukogust. «Tuulte suund on ennustamatu, ookeanivesi soojem
ning hoovused muutlikumad,» loetles ta kohalikke segadusse ajavaid tegureid.
Esialgsed uurimistulemused kinnitavad, et Gröönimaa jääkilp on väiksem kui
eales varem mõõtmiste ajaloos. Bob Corell uurib üht konkreetset liustikukeelt
Lõuna-Gröönimaal, millest tõenäoliselt murdus lahti ka Titanicu hukutanud
jäämägi.
«Liustik voolab merre kiirusega 15 kilomeetrit aastas. See on umbes neli
korda kiiremini kui kümne aasta eest.»
Teadlased ennustavad, et aastaks 2040 on Arktika suvel täielikult
jäävaba.
Gröönimaa valitsus on mures kliimamuutuste mõju pärast inimestele. «Jääd on
umbes kaks kuud vähem kui varem,» ütles rahandus- ja välisminister Aleqa
Hammond.
«Neile kogukondadele, kes elavad Gröönimaa põhjaosas ja sõltuvad peaaegu
täielikult küttimisest ja kalastamisest, on see sama, kui su boss võtaks sult
mingi põhjuse ja etteteatamiseta ära kahe kuu palga,» lisas ta.
Hammond on küll mures võimaliku negatiivse mõju pärast paarile tuhandele
inimesele, kuid möönab samas, et kogu Gröönimaale tervikuna võib kliima
soojenemisest hoopis kasu tõusta.
Gröönimaal oleks lihtsam põllumajanduse ning kergemate jääolude tõttu ka
tööstuslikult kala püüda.
Samuti tekivad võimalused kasutada hüdroenergiat ning uurida merepõhja, kus
võivad peituda olulised nafta- ja gaasimaardlad.
Ka jää alt vabanenud maismaal avanevad võimalused geoloogilisteks uuringuteks
ja kaevandustegevuseks.
Gröönimaa on juba sõlminud eellepingu alumiiniumitootja Alcoa'ga, et ehitada
Gröönimaale alumiiniumitootmistehas, mis hakkaks kasutama Gröönimaa
hüdroenergiat.
«Kõik see aitab meil vähendada sõltuvust Taanist ning saavutada ehk lõpuks ka
täielik poliitiline iseseisvus.»
Hetkel saab Gröönimaa Taanilt abi umbes seitse miljardit krooni aastas,
mis moodustab umbes poole kogu saare eelarvest.
On siis Gröönimaa kliima soojenemisest võitmas või kaotamas? Tundub, et
mõlemat. Ühest küljest ähvardab kadu traditsioonilist eluviisi, majandus peaks
aga soojenemisest kindlasti oluliselt võitma.
«Tegelikult ei saa neid asju võrrelda,» ütles professor Rosing. «Kultuur ja
majandus on erinevad kategooriad. Meie traditsioonide kadu ei saa kuidagi rahas
mõõta ja vaadata siis, et kas jäime plussi või mitte. Tegelik probleem on
selles, et muutused on lihtsalt liiga kiired.» Toimetas Alo Raun, Postimees.ee |
