| «Enne kui tahame jõuda Euroopa rikkamate riikide sekka, peame jõudma Euroopa keskmike hulka,» ütles Savisaar. «Selleks, et viia keskmine palk nelja aastaga Euroopa liidu keskmisele tasemele, oleks iga aasta kogu selle perioodi jooksul vaja palkasid tõsta keskeltläbi 23–24 protsenti.» Savisaare sõnul katame sellise palgakasvuga nelja aastaga oma tänase mahajäämuse palkade osas, peame sammu Euroopa keskmise nominaalpalga kasvutempoga ja hüvitame palgasaajatele Euroopa kõrgemast inflatsioonist tingitud kaotused. «Püstitades eesmärgi – jõuda nelja aastaga Eesti avaliku sektori palkadega ostujõu poolest samale tasemele kui Euroopas, tähendaks keskmiselt igal aastal täiendavalt 2,1 miljardi krooni lisamist palkadele,» märkis Savisaar. Savisaare ütles, et palgatõusuga ei ole aega oodata, sest muidu jookseb Eestimaa töökätest tühjaks. «Selle aasta jooksul on majandusanalüütikute hinnangul Eestist lahkunud ligi 70 000 tublit töökätt,» märkis Savisaar volikogus. «Ja ega neile midagi ette heita ei saagi, kui bussijuhi töötasu üle lahe sama töö eest on kolm korda kõrgem, siis raske on bussijuhte motiveerida Eestisse jääma. Sama olukord valitseb ehituses, tervishoius ja paljudes teistes, sisuliselt enamuses majandusharudes.» Savisaar ütles, et lühikeses perspektiivis tuleb võõrtööjõu kaasamine ettevõtluse arenemisele ja majanduse arengule kasuks. «Pikas perspektiivis tekitab võõrtööjõu massiline värbamine lisaks sotsiaalsetele probleemidele ka rahvusprobleeme,» märkis ta. Savisaar ütles, et kiire õpetajate, meditsiinitöötajate, politseinike ja päästeametnike palgatõus ei saa riivata kellegi õiglustunnet, eriti kui võtta arvesse, et avalikus sektoris on rakendatud tööle rahvuse kõige kvalifitseeritum osa. «Me peame mõistma, et meie võime ehitada üles teadmistepõhine ühiskond sõltub kõige otsustavamal määral sellest, milline on olukord meie koolides ning sellest, milline on rahva tervis, kui haritud ja võimekad on need inimesed, kes tegelevad riigi juhtimisega kõigil haldustasemetel ning kui turvaline on elu Eestis,» sõnas Savisaar. «Õpetajate krooniline puudus on tingitud eelkõige madalatest palkadest haridussüsteemis. Madal töötasu tingib omakorda, et nooremad ja andekamad, kes tunnetavad endas pedagoogikutsumust on sunnitud valima teisi väljakutseid, kus tasu on kõrgem.» Savisaare sõnutsi võivad euroopaliku palgahüppe idee kritiseerijad väita, et kiire palgatõus lükkab euro kasutuselevõtu edasi. «Juba täna on selge, et enne aastat 2009 euro Eestis ei käibi ning mitmed juhtivad majandusanalüütikud kahtlevad ka selles tärminis,» ütles Savisaar. «Suurelt jaolt kattub kiire palgatõusu ideoloogia ka IMF soovitustega, kes oma kohtumistel vähem kui kuu aega tagasi soovitasid meil teha inflatsiooni kiirendavad otsused lähiaastatel ja krooniajal, kuna pärast Eurole üleminekut oleme makromajanduslikes otsustes tunduvalt enam sõltuvamad kui täna.»
Toimetas Mirjam Mäekivi, PM online |
