Umbes samal ajala, kui Põhja-Osseetia linnakese Beslani 1. keskkooli õpilased valmistusid 1. septembri hommikul oma kodudes õppeaaasta pidulikuks alguseks, kogunesid terroristid asula-lähedases metsatukas. Nii kirjeldas Venemaa presidendile Vladimir Putinile määratud esialgses aruandes riigi peaprokurör Vladimir Ustinov seda, mis eelnes kogu maailma ajakirjanduse tähelepanu all kulgenud kriisile.

Kuigi terroristid kihutasid hiljem ühel veoautol GAZ-66 ja kahel džiibil just Beslani 1. keskkooli juurde, ei pruukinud nad Ustinovi väitel metsasalus toimunud kogunemise ajal olla veel sugugi otsustanud, millist sihtmärki täpselt rünnata.

Veel möödunud nädalal kubises Vene meedia spekulat-sioonidest, mille kohaselt olid ründajad oma sihtmärgina just nimelt selle kooli välja valinud juba kuid tagasi ning peitnud suvel toimunud remonditööde käigus hoonesse varakult nii relvi kui lõhkeainet.

Müstiline neeger

Umbes kella üheksa ajal hommikul kihutasid 32 terroristi oma masinatel kohalikust miilitsajaoskonnast mõnesaja meetri kaugusel asuva Beslani 1. keskkooli juurde ning asusid õhku tulistades esimese koolipäeva puhul hoone juurde kogunenud inimesi hoonesse ajama. Viimaste hinnangute kohaselt langes terroristide kätte pantvangi ühtekokku 1100-1200 inimest – õpilased, nende vanemad ja sugulased ning õpetajad.

Umbes sellel ajal kandsid maskides pantvangistajad ka oma esimese kaotuse, kui kohalik militsionäär tappis ühe terroristidest.

Reede õhtul pärast päev läbi kestnud tulevahetuse lõppu leidsid Vene föderaalväed tumedaks tõmbunud surnukeha, võimud aga tegid avalduse – terroristide hulgas olnud isegi üks neeger.

Pantvangi võetud lapsed, vanemad ja õpetajad koguti kooli võimlasse, ühekordsesse kõrge lae ja suurte akendega juurdeehitusse.

Terroristid asusid end kohe kindlustama nii kogu hoones kui ka võimlas – saali otsaseintes asuvatele korvpallirõngastele paigutati võimsad pommid, piki võimla seinte ääri aga väiksemad lõhkekehad. Tõenäoliselt draama esimesel päeval terroristide filmitud kaadrid näitasid maskis pantvangistajat, jalg päästikuna toimival pedaalil.

Relvad föderaalvägedelt

Vene päevalehe Kommersant andmeil olid aga pantvangistajad varustatud ka tunduvalt keerukama tehnikaga. Nii kooli õpetajatetoas asunud kaugjuhtimispult, mis võimaldas võimlasse paigaldatud laengute lõhkamist distantsilt.

Võimla aknad kas tulistati või peksti puruks vältimaks seda, et pantvangivõtjate vastu saaks kasutada uimastavat ründegaasi. Just seda võtet olid Vene eriteenistused kasutanud 2002. aasta oktoobris Moskvas Dubrovka teatris terroristide küüsi langenud inimeste vabastamiseks.

Hilisemate hinnangute kohaselt võis see päästa paljude võimlas viibinud süütute inimeste elu, sest seal reedel toimunud verise lõpplahenduse käigus plahvatanud laengute võimsuse hindasid eksperdid võrdseks ligi viie kilo trotüüli ekvivalendiga.

Tavaolukorras oleks see surmanud kõik võimlas viibinud inimesed, kuid kuna võimla katuse konstruktsioon oli suhteliselt kerge ning aknad purustatud, siis surmav lööklaine lihtsalt hajus.

Lisaks paigaldasid terroristid kooli ka kaheksa kaamerat, mis võimaldasid jälgida kõiki võimalikke lähenemisteid koolile. Ka monitorid asusid ajalehe andmeil just õpetajatetoas.

Peale jälgimistehnika oli pantvangistajate valduses aukartustäratav arsenal – automaadid koos raua alla kinnitatavate granaadiheitjatega, snaiprivindid, kolm kergekuulipildujat ning püstolid.

Pärast lahingut toimunud koolihoone ülevaatuse käigus kogutud andmete kohaselt olid terroristid tulistanud ka ühekordselt kasutatavatest leegiheitjatest Šmel, granaadiheitjatest RPG-7 ning isegi automaatgranaadiheitjatest AGS-17 Plamja. Neid relvi endid aga koolihoonest ei leitud.

Enamik sellest arsenalist oli Kommersandi valitsusallikate sõnul röövitud juuni algul Inguššiasse toimunud mässuliste rünnaku käigus föderaalvägede relvaladudest.

Neljapäevaks, 2. septembriks olid Vene võimud Beslani koondanud valiku oma parimatest eliitüksustest. Lisaks erinevatele miilitsa eriüksuste ehk OMONi võitlejatele olid linna saabunud nii julgeolekuteenistuse FSB erioperatsioonide valitsuse elitaarsed grupid Alfa kui ka Võmpel. Hinnanguliselt moodustas mõlema grupi sõdurite koondarv ligi 150 inimest. Väidetavalt oli kohale kutsutud ka Vene sõjaväeluure GRU eriüksus.

Segased arvud

Terve päeva pidasid võimud terroristidega läbirääkimisi, paludes võimalust viia koolimajja pantvangidele vett ja süüa. Küll aga teatasid võimud, et on kindlaks teinud vangis viibivate inimeste arvu – 354. Ajalehe Novaja Gazeta väitel olla Putini nõunik Aslambek Aslahanov reede hilisõhtul Beslani kesklinnas maininud, et juba enne 3. septembrit olid terroristid talle telefoni teel teatanud – teil on läbirääkimisteks hea põhjus, nimelt 1200 pantvangi, kellest suurema osa moodustavad vangid.

Murdepunkt

Samal päeval Beslani saabunud naabervabariigi Inguššia ekspresident Ruslan Aušev suudab pärast läbirääkimisi veenda terroriste vabastama 26 inimest.

Reede varahommikul peetud läbirääkimiste tulemusena saavutatakse kokkulepe, mille kohaselt Vene päästetöötajatel lubatakse minema viia kooli hoovi akendest heidetud laibad.

Terroristid olid nimelt esimesel kahel päeval väidetavalt maha lasknud kõik, kes nende korraldustele ei allunud.

Veel enne keskpäeva kinnitavad Vene võimud veel kord oma varasemat lubadust – koolimaja ründamine ei tule kõne allagi.

Natuke enne kella üht saabuvad neli päästetöötajat koos veokiga kooli hoovi ning valmistuvad laipu masinale laadima. Saabub kogu kriisi segaseim hetk, mille kohta ringlevad vastukäivad versioonid.

Neist ühe kohaselt avati üle päästetöötajate peade koolimaja pihta tuli, millele terroristid vastasid omapoolse tulega. Teise ning praeguse ametliku versiooni kohaselt plahvatas seniteadmata põhjustel üks võimlas paiknenud lõhkelaengutest, mis tõi kaasa laste põgenemise ning kooli ümber kogunenud eraisikute ja militsionääride marutule põgenejatele selga tulistanud terroristide pihta.

Ilmsiks sai aga Vene võimude vahest suurim viga kogu kriisi lahendamisel: piiramisrõngas asus koolimajast vaid paarisaja meetri kaugusel, selle taha kogunenud relvastatud kohalike elanike ja militsionääride üle aga puudus kriisistaabil kontroll.

Eriüksused jäid hiljaks

Ruslan Aušev kirjeldas pärast tulevahetust terroristidega peetud telefonikõnet: me andsime käsu tulistamine lõpetada, ärge laske, palunud Aušev. Need olete teie, kes lasevad, meie lõpetasime laskmise, teatanud terroristid. Kuid meie ju ka ei tulista – Alfal on käsk mitte liikuda, imestanud ekspresident.

FSB kuulus eriüksus Alfa aga ei saanudki tol hetkel kuhugi liikuda, sest kogu eliitüksuse koosseisust viibis Time'i andmeil koolimaja juures ainult kuus võitlejat, kes jälgisid olukorda.

Nii Alfa kui Võmpel saabusid sündmuskohale ligikaudu pool tundi pärast lahingu puhkemist relvastatud kohalike elanike ja terroristide vahel.

Mõlemad eliitväeosad treenisid ühes läheduses paiknenud hoones koolimaja ründamist. Beslanis viibinud eriüksuslaste sõnul tegid nad aktiivseid ettevalmistusi rünnakuks juba alates neljapäevast, kuid operatsiooniplaan oli poolik ning eliitväed polnud sündmuste selliseks arenguks valmis.

Nii polnud Alfa ja Võmpel omavahel ära jaganud ei lähenemisteid koolimajale ega tulesektoreid, paljud koolimaja juurde kihutanud eriväelased ei jõudnud selga panna isegi kuulivesti.

Koolimaja juurde jõudes olid Vene eriüksuslased sunnitud käigult improviseerima ning tegutsema olukorras, kus nende ees ja kõrval ründasid koolimaja igasugusele juhtimisele allumatud kohalikud relvastatud inimesed, koolimajast andsid marutuld terroristid ning selle kõige keskel jooksid päästjate poole tule alla šokis lapsed.

Enneolematud kaotused

Tagajärjeks oli kuulsate Vene eriüksuste kõige mustem päev, sest Alfa sõduritest hukkus Beslanis kolm, Võmpeli võitlejatest sai otsa seitse ning ühtekokku 26 mõlema üksuse sõdurit said haavata. Alates oma loomisest 1981. aastal oli Võmpel seejuures surnutena kaotanud vaid viis meest.

Laskmine Beslanis kestis terve päeva, ilma et Vene vägede staabil oleks olnud selget ülevaadet, kui palju terroriste ja kus asub. Valitses kaos nii informatsiooni liikumises kui juhtimises.

Koolimajast ligi viiekümne meetri kaugusel asuva hooneni läbi murdnud ja end seal kindlustanud terroristidest saadi jagu alles õhtupoolikul, kui maja oli rünnatud raskerelvadega.

Mõningate väidete kohaselt olid terroristid sinna taandudes endaga kaasa haaranud ka pantvange. Praegu on see maja rusudes. Ligi paarsada pantvangi oli veel selle nädala alguses teadmata kadunud.

Ennast koolimaja pööningul ja keldris kindlustanud terroristide vastu lasid föderaalväed õhtupoolikul aga käiku tankikahurid.

Saatuslikud vead

Hukkunuid oleks Beslanis võinud olla palju vähem, kui võimud oleksid suutnud kooli ümber luua tihedalt suletud piiramisrõnga ning hoida sealt kaugel kohalikud elanikud.

Olukorda oleks võinud leevendada ka see, kui julgeolekujõududel oleks olemas olnud omavahel kooskõlastatud plaanid puhuks, kui koolimaja ründamine muutub möödapääsmatuks.

Kuid koolimaja juurde kogutud eliitüksuste, sisevägede ja armee väeosade bukett allus igaüks erinevatele instantsidele ning omavaheline infovahetus oli enam kui nigel.

Ning alles pärast verise lõppmängu algust selgus sama tõsiasi, mis pea kaks aastat tagasi Moskvas Dubrovka teatri juures – raske on aidata isegi neid, keda õnnestus plahvatanud ja leekidest koolimajast välja tuua. Sest ühtäkki selgus –kiirabiautosid lihtsalt pole ning haiglad on kriisiks ettevalmistamata.