Millised muljed jäid teile kolmapäevasest Narva-külastusest? Narvas oli avatud õhustik. Eriti positiivne oli, et kõigi kogukondade esindajad, kellega ma vestlesin, nägid Eestis oma kodumaad. Mulle ei jäänud muljet, nagu tahaks venelased Eestist lahkuda, vaid nad näevad oma tulevikku sellel maal. Kas Narva vene kogukond rääkis teile ka oma muredest? Loomulikult tõstatati keeleprobleem. Nad ütlesid näiteks seda, et neil on väga raske eesti keelt rääkida, sest elavad venekeelses keskkonnas. Osa tundis end Eestis paremini, teised ütlesid, et neid diskrimineeritakse, kuid samas oli positiivne, et kõik ütlesid, et Eesti on nende kodumaa. Nad tõid esile, et siin elavad Eesti kodakondsuseta venelased ei saa kahjuks europarlamendi valimistel osaleda. Europarlamendi valimistes osalemise eelduseks on ühe ELi liikmesriigi kodakondsus. Seetõttu peaks valimistel osalemiseks kodakondsuse saama. Eesti puhul tähendab see loomulikult ka seda, et tuleb ära õppida eesti keel. Ma olen aru saanud, et Eesti teadus- ja haridusminister Tõnis Lukas alustab nüüd sellega, et vene gümnaasiumides muutub eesti keel peamiseks keeleks, see aitab vene kogukonda lõimida. Narva jättis teile küll rahumeelse mulje, kuid üldiselt ei ole Eesti ja Venemaa suhted sugugi pilvitud. On oluline, et Venemaa teaks, mida tähendab, et Balti riigid elasid pikka aega Nõukogude Liidu diktatuuri all. Venemaa peab veel ajaloost üle saama. Eestlastesse on kommunistliku diktatuuri all elamine jätnud väga tugeva jälje. See on seotud vabadusega. See tõdemus ei ole minu arvates Venemaal väga levinud. Tuleb suhelda, ajalugu läbi töötada, et õppimise ja arutelude abil jõuda mõistmiseni. Siis saab koos edasi minna. On oluline, et eri kogukonnad omavahel läviks. See on jällegi võimalik ainult siis, kui keelt mõistetakse. Peamine keel siin maal on muidugi eesti keel. Te ei leia, et eestlased rikuvad siinsete venelaste inimõigusi? Ma ei saa seda öelda, ma peaksin üksikasjadega tutvuma. Aga kui vene kogukond ütleb, et nende inimõigusi rikutakse, mida ma ei saa kinnitada, siis peaks seda siiski uurima. Vahejuhtumid sõdurimälestusmärgi pärast rikuvad vastastikuseid suhteid ja sellest tuleb vabaneda. Seetõttu on ka oluline ülesanne, et koolides ajalugu läbi töötataks – ajaloo õppimise kaudu paraneks vastastikune mõistmine. Eelmisel nädalal lõid laineid Vene-Gruusia suhted raketirünnaku pärast. Gruusia president Mihhail Saakašvili teatas, et ootab Euroopa tuge. Ma rääkisin sellest teie endise peaministri Mart Laariga. EL ja europarlament peaksid nõudma tõe väljaselgitamist. Me ei saa lubada, et kolmandad riigid Gruusia asjadesse sekkuvad, kuid ilma faktideta ei saa alati eeldada, et seal on mängus välisjõud. Asi vajab põhjalikku uurimist ning selles peame Gruusiat toetama. Peaksime välja töötama eraldi suhted Gruusia, Ukraina, Armeenia ja teiste naabritega. Kõik riigid ei saa saada ELi liikmeks, vaid meil on vaja kujundada iga riigi jaoks eraldi partnerlus ELiga. Hans-Gert Pöttering • Sündinud 15. septembril 1945 Bersenbrückis Alam-Saksi liidumaal Saksamaal. • Alates sellest aastast Euroopa Parlamendi president. • Kuulub Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni. • Hariduselt jurist, omab doktorikraadi. • Pärjatud mitmete autasudega (näiteks Saksamaa Liitvabariigi Suur teeneteorden, Austria Vabariigi Suur aumärk, Euroopa ausenaator), valitud aasta Euroopa Parlamendi liikmeks (2004). Allikas: Euroopa Parlament |
