Hiljuti rõõmustas kollane press lugejaid lõbusa uudisega sellest, et Eesti Energia juhi Sandor Liive suvekodus Läänemaal Vormsi saarel pole elektrit. Mees ise oli eile puhkusel, võib-olla sealsamas saarel, ja nii jäigi küsimata, et kas äkki on traadid siiski juba sisse veetud.

Samal teemal: Elektrita metsataludes võib riigi toel lõpuks süttida valgus

Nüüd võib kirjandusklassikast tuntud suvitajate kombel torgata, et tark inimene ehitaks oma onni elektrijuhtmete lähedusse. Aga kodust kallimat vara pole kellelgi. Nii tasubki pigem lähtuda eeldusest, et igal inimesel võiks olla õigus elektrivarustusele just seal, kus ta parasjagu elab.

Kehtiv seadusepügal ütleb, et kuni 450 meetri kaugusel alajaamast elav inimene peab elektrivõrguga liitumise eest maksma 800 krooni amprist. Keskmisele majale tähendab see 20 000 krooni. Kaugemal elav rahvas peab maksma liitumise eest tegelike kulude järgi. Sel juhul võib energiafirma küsida kas või pool miljonit krooni. Energiafirma esindaja sõnul kõiki kulusid siiski ei kasseerita, enamasti maksab firma kaugete talude ühendamisel teist sama palju veel juurde.

Eesti Energia ja teisedki elektrivõrgud tegutsevad praegu range riikliku kontrolli all. Iga investeeringu senti tuleb põhjendada inspektsioonile, sest iga kulutus kasvatab elektrihinda. Kuni mullu alanud palgarallini olid eestlased iga hinnatõusu suhtes ülitundlikud. Mõnes mõttes on mõistetav, et seepärast on enamuse huvides üksikute talude elektrifitseerimine tegemata jäetud. Aga ainult mõnes mõttes. Õhus on väike lootus, et tuleva aasta riigieelarves leidub sadakond miljonit krooni metsataludesse elektri vedamiseks.

Just nimelt õhus on lootus, et äkki õnnestub eelarvesse suruda rida põliste taludeni elektri vedamiseks. Suvekodudel seda lootust pole. Taasiseseisev Eesti riik on kestnud juba 16 aastat ja kogu selle aja on nii parlamendil kui ka valitsusel olnud selles asjas ükskõik.

Arusaamatu on olnud ka omavalitsustegelaste käitumine. Seitse aastat tagasi oli näiteks rikkas Viimsi vallas probleem uuselamute liitumisel elektrivõrguga. Majaomanikud pidasid tasu liiga kõrgeks. Siis sai küll sealne vallavalitsus sõna sekka öeldud ja toetas majaomanikke edukalt läbirääkimistes Fortumiga.

Miks näiteks Saaremaa Mustjala valla või Järvamaa Albu valla juhid pole suutnud oma inimesi tõhusalt toetada, jääb arusaamatuks.