| Täna sõnas Ligi, et Eesti Posti poolt oleks siiski ilus ajateenijatele tasuta kirjavahetuse võimaldamiseks vahendid leida. «Juhul kui nad arvavad, et see nende mainekujunduse hulka ei kuulu, maksame kirjavahetuse kinni riigi eelarvest,» lubas Ligi. Veel teisipäeval ütles Ligi Kanal 2 uudistesaatele «Reporter», et Eesti Post pole sotsiaalabiasutus ning ühele kliendirühmale eeliste tegemine pole normaalne. «Kui riiklik institutsioon tahab kellegi kulusid katta, siis peab ta seda otse tegema, mitte läbi mõne äriettevõtte. Eestis on riigipalgalisi üle 100 000 ja miks peaks ajateenijad olema erandiks,» ütles Ligi teisipäeval. Aastas saadavad ajateenijad Eesti Posti kaudu kodustele ja tuttavatele umbes 4000 postkaarti ja kirja. Lõviosa saadetistest moodustavad siiski jõulukaardid, sest Ligi sõnul on pea kõigis väeosades arvutiklassid ning kirjavahetus käib läbi interneti. Peaminister Andrus Ansip avaldas Eesti Posti säärase seisukoha üle hämmeldust, sest ajateenijate 4000 postisaadetist tähendaks Eesti Postile 16 000-18 000 krooni suurust lisakulu aastas. «Ja nüüd Eesti Posti juhtkond kõikide nende külluslike söögiarvete juures leiab, et kaitseväelaste vähem kui 4000 kirja ja postkaardi edastamise kulud käivad neile selgelt üle jõu. Mina sellest aru saada ei suuda. Jutt ei käi miljonitest ega kümnetest miljonitest,» ütles peaminister. Ajateenijate kirjade tasuta saatmine on traditisioon paljudes maailma riikides. Ansip lisas, et monopoolsetel äriühingutel on ilmtingimata vaja turundusega tegeleda. Seda ka sel juhul, kui ettevõtte omanikuks on riik, vald või linn. Ta ütles, et tema jaoks tähendab selline suhtumine firma juhtide sekkumist poliitikasse. «Ja ma ei saa üleüldse aru, kuidas Eesti Posti juhid saavad süüdistada poliitikuid ettevõtte tegevusse sekkumises, samal ajal, kui nende juhtide eestvedamisel on minu hinnangul sündinud täiesti tagurlik postiseadus. Praegu näeme ehedat hoolimatust. Klient - see on see kõige viimane,» märkis peaminister. Ansip ütles veel, et kahe aasta pärast tuleb postiturg avada niikuinii. |
