Mida arvate praegusest presidendivalimistesaagast, president Arnold Rüütli ümber toimuvast selles jandis ja paljude arvamusest, et ta ei sobi sellesse ametisse?
Olen tutvunud kõigi mulle saadetud küsimustega. Ma ei sooviks sekkuda oma abikaasa tööasjadesse, kuid kuna mulle esitati selle kohta päris palju küsimusi, vastaksin neile kõigile korraga.
Mis puutub tema tegevusse nõukogude ajal ja rolli taasiseseisvumisperioodil, siis soovitan lugeda tema mälestusteraamatut “Tuleviku taassünd”. Seal on paljud asjad üsna täpselt lahti seletatud. Inimesed, kes olid sel ajal täiskasvanud, peaksid seda isegi mäletama, noorematel aga soovitan kindlasti tutvuda faktidega, enne kui oma arvamusi kujundada. On väga kahetsusväärne, et kooliõpikud üleminekuaegse Eesti Vabariigi Ülemnõukogu rolli taasiseseisvumisel ei kajasta.
Saavutasime iseseisvuse eeskätt rahva laiade masside ja kõigi poliitiliste jõudude konsolideerumise tulemusena, kuid ilma Ülemnõukogu järjekindla samm-sammulise seadusandliku tegevuseta, kes lõpuks putši ajal iseseisva Eesti Vabariigi välja kuulutas ja sellele kohe ka Venemaa tunnustuse saavutas, poleks see ilmselt õnnestunud. Samal viisil taastasid oma iseseisvuse ka teised Balti riigid. Vaid alt poolt tulevad liikumised oleks veriselt maha surutud nagu seda seni oli tehtud endise Nõukogude Liidu erinevais paigus.
Nõukogude aegsetes ametites, ka keskvõimu aparaadis oli tema pädevuses eelkõige põllumajandus. Siin andis ta oma parima, mõistagi tollaste võimaluste piires, vahel ka neid ületada püüdes, näiteks nn eksperimentide kaudu. Repressiivorganite tegevust ta mõjutada ei saanud, ka viimases ametis Ülemnõukogu Presiidiumi esimehena mitte. Siis võis ta vaid armuandmistaotlustele alla kirjutada, kuid meie nn dissidendid reeglina selliseid taotlusi ei esitanud. Mõistetud karistusi muuta või nende aega lühendada ilma armuandmistaotluseta ta ei saanud. Sellist pädevust tal polnud. Mäletan, kuidas ta kord püüdis ühte protsessi sekkuda ja helistas mingile tollasele Eesti KGB ülemale. Talle vastati, et nemad alluvad otse Moskvale ja saavad sealt kõik korraldused ning tema argumendid nende tegevust ei mõjuta.
Mis puutub tema kandideerimisse uueks ametiajaks, siis loobus ta esitamast enda kandidatuuri Riigikogus, andes võimaluse uus president Riigikogus paika panna. Kuni Riigikogus pole lõplikud valimised toimunud, ei ole ta ka ametlikult presidendi kandidaat. Tsiteerin Eesti Vabariigi Põhiseadust:
Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu.
Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik. Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel.
Seega on Rüütel praegu andnud vaid nõusoleku enda ülesseadmiseks Valimiskogus, kui Riigikogus presidenti ei valita. Kas temast saab ametlikult presidendi kandidaat või mitte, oleneb eelkõige Riigikogust ja seejärel valimiskogust.
Mis puutub seniseid küsitlusandmeid võimalike presidendi kandidaatide kohta, siis ei oska neid kommenteerida, kuna ei tea küsitluste tausta. Siin on võimalikud ju mitmesugused manipulatsioonid. Et Rüütli reiting oli kogu ametiaja jooksul väga kõrge, isegi kõrgem kui eelmisel presidendil, tundub praegune järsk langus veidi kahtlane. Tõsi, poliitikud ja meedia on teinud tõsist tööd, et tema reitingut langetada ja mõne teise oma tõsta. Algul sellised rünnakud häirisid mind ja kogu perekonda kõvasti ning ma soovisin siiralt, et ta enam ei kandideeriks, kuid viimasel ajal on need muutunud juba nii räigeks, et tekitavad pigem protesti ja soovi vastu hakata. Mida enam loen mulle saadetud küsimusi, seda enam hakkab tunduma, et käesolev aktsioon ongi ette võetud selleks, et mind santažeerida.
Presidendiks ei kandideerita kindlasti mitte sellepärast, et Kadriorus oleks mugav istuda, vaid selleks, et aidata Eesti riiki ja rahvust põlistada, nagu ta seda oma senisel valimisperioodilgi teinud on. Paraku on aga presidendi volitused piiratud, põhiline sõltub valitsusest ja riigikogust, kus otsuste langemiseks vajatakse enamuse hääli. Seetõttu on väga oluline, keda riigikokku valitakse.
Igal inimesel ja ka igal presidendil on voorusi ja puudusi, Rüütli miinuseks on kindlasti vanus ja vähene keelteoskus. Kuid olulisemad on kogemused ja väärtused, mida president kaitseb. Tegelikult on ta hea suhtleja ning saavutab tavaliselt hea kontakti ka siis, kui kasutab tõlgi abi. Ja muuseas sugugi kõik presidendid ei räägi inglise keelt ning Euroopas on temast vanemaidki presidente.
Aga kahtlemata oleks temal ja kogu perekonnal mugavam ja rahulikum varjus elada. Kui uueks presidendiks valitakse mõni teine mõistlik kandidaat, siis õnn kaasa meie mõlema poolt! Kuid kui uut presidenti upitatakse võimule tegutseva presidendi mõnitamise ja laimamise abil, seejuures kõige alatumaid võtteid kasutades, siis ei usu, et meile terendab ees “aus, puhas ja eetiline Eesti Vabariik”.
Kõik arvutused näitavad, et presidenti ei saa ilma Keskerakonna abita
riigikogus valida. Et nii Rahvaliit kui ka Keskerakond on öelnud, et nad
toetavad teie abikaasat ja ei hääleta riigikogus, miks teie abikaasa ei
pea end presidendikandidaadiks?
Sellele vastasin juba pikemas tekstis.
Proua Rüütel, kui teil tuleks olla presidendivalimistel
hääletuskabiinis, kus sedelile on kirjutatud kolm nime – Ene Ergma,
Toomas Hendrik Ilves, Arnold Rüütel, siis kelle taha teie risti tõmbaksite?
Oleksin eelistanud pigem Liina Tõnissoni või Jaak Aaviksood.
Kas Eesti oleks sel sügisel valmis naispresidendiks?
Eks tulevik näitab. Kuid kui Ergma ei lähe läbi, siis see ei tähenda veel,
et selles on süüdi tema sugu.
Kas Te olete valmis selleks, et veel 5 aastat aasitakse ja ilgutakse
Teie abikaasa kallal? Kas Teil on korrakski tulnud selline mõte, et
jääks (koos abikaasaga) pensionile?
Sellele ka juba vastasin. Lugege palun seda pikemat teksti. Muuseas töötan
ma paralleelselt edasi oma erialal ning mul on tegemist küllalt. Presidendi
abikaasa staatus ei ole mulle eluküsimus. Palju mugavam oleks sellest eemal
olla.
Edu Teile oma abikaasa kõrval. Loodan, et järgmisteks
presidendivalimisteks sirgub ka nooremast põlvkonnast väärikas
presidendipaar. Keda Teie näete niisuguse paarina?
Kindlasti kerkib mõni selline paar esile. Usun, et neid polegi nii vähe.
Minu toetus oleks kuulunud Aaviksoodele. Kuigi hr. Aaviksoo on rektorina
avaldanud mõningaid seisukohti, mida ma ei jaga, näiteks üldise õppemaksu
kohta, siis arvan, et ta presidendina ehk mõtleks ümber, kui riiki tervikuna
silmas peab.
Lgp pr Rüütel, mida Te arvate sellisest võimalusest: president Ingrid
Rüütel?
Mul on endal huvitav elukutse ning ma pole kunagi soovinud poliitik olla.
Kas Teie meelest peaks presidenti valima riigikogu või rahvas?
Rahvas, kuid see eeldaks põhiseaduse muudatust, mida saab teha vaid
parlamendi enamus.
Mida arvate tänases Postimehes ilmunud psühholoogi analüüsist teie
abikaasa tervise kohta? Mida arvate dr. Helle Nurme väljaütlemisest ?
Kas öeldul võib olla mingisugunegi tõepõhi all ?
Igaüks võib milleski eksida, keelevääratusi teevad nii noored magistrandid,
õpetajad, õppejõud, poliitikud jt. See ei tähenda veel, et neil oleks mingid
vaimsed häired. See on absurd.
Millised on olnud presidendiproua kõige paremad eelised läbi 5 aasta nii isiklikus elus, töös kui riigi esimese naisena?
Ma ei saa päris täpselt küsimusest aru. Mida peetakse silmas eelistena? Olen presidendi abikaasa staatuses teinud päris kõvasti tööd, sealjuures ühitades presidendi abikaasa tegevuse oma erialaga. Kuna minu erialatöö hulka kuulub ka loengute ja ettekannete pidamine, inimestega suhtlemine jms, siis pole mul raske seda teha ka praeguses ametis. Seetõttu kutsutakse mind pidevalt igasugustele üritustele esinema jne. Lisan siia oma eelmise aasta töö ülevaate. Sellest võib järeldada, et auto kasutamise võimalus on mulle küll suureks abiks, kui seda pidada eeliseks.
Tegevuse ülevaade 2005
Allpool on ära toodud vaid need üritused ja ettevõtmised, kus olen käinud ja esinenud üksi. Puuduvad ametlikud üritused ja kohtumised, riigi- ja maakonnavisiidid jms, kus on käidud koos presidendiga. Mainitud pole ka arvukaid ühiskondlike organisatsioonide koosolekuid.
PATROON
1. KEILA SOS LASTEKÜLA.
2. "KODUKIRJA" KAUNI KODU KONKURSID.
3. PELGULINNA SÜNNITUSMAJA TOETUSFOND.
4. TALLINNA LASTEHAIGLA TOETUSFOND.
5. ARNO TALI SIHTKAPITAL. Arno-Teele Stipendiumid, Õpetaja Lauri Tiitlid.
6. TARTU LASTE TUGIKESKUS.
7. HINGEABI ASSOTSIATSIOON USALDUS.
7. EESTI POLITSEI NAISTE ÜHENDUS.
8. EESTI NAISLAULU SELTS.
9. EESTI RAHVAMUUSIKATÖÖTLUSTE FESTIVAL Korduv.
10. MTÜ ZAPAKAZZ 2004. a. LUULEKONKURSS.
11. PORKUNI PILLAR 05.-06.06.2004.
12. VALGE ROOSI FONDI patroon ja nõukogu liige.
13. FOLKLOORIFESTIVAL "VIRU SÄRU".
14. Galerii KUNST & DISAIN Viru Keskuses.
15. Eesti Segakooride Liidu EMAKEELEPÄEVA KONTSERT
16. Rahvusvaheline konverents "NAISTE TERVIS SELLEL SAJANDIL" 25.-27.04.2005.
17. Rahvusvaheline JUTU-UURIJATE (ISFNR) XIV ÜLEMAAILMNE KONGRESS 26.-31.juulil 2005 Tartus.
18. 48. Ida-Virumaa vähihaigete noorte taastusravi kampaania "SÕNAD TEOKS - MURES TOEKS!".
19. Eesti rahvapärandi ja kirjavara esitamise selts LOOMINE. Asutaja ja patroon.
20. Rahvusvaheline IFCW konverents "LAPSED JA VAESUS" 19.-23.09.2005 Tallinnas.
Osalus Eesti ühiskondlikes organisatsioonides
· Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu esimees
· Sihtasutuse Kihnu Kultuuriruum nõukogu liige
· Rahvuskultuuri Fondi nõukogu liige
· Eesti Kirjandusmuuseumi teadusnõukogu liige
· Valge Roosi Fondi nõukogu liige
· Hurda preemiate komisjoni liige
· Presidendi Kultuurirahastu presidendi abikaasa allfondi asutaja ja nõukogu esimees
· Eesti Klubi juhatuse liige
· Ühingu Usaldus nõukogu liige
· Eesti Heliloojate Liidu liige
· Emakeele Seltsi liige
· Akadeemilise Rahvaluule Seltsi liige
· Eesti Folklooriseltsi liige
· Pärimusteatri Loomine nõukoja liige
* Villem Grünthal-Ridala poeemi "Püha Rist" toimetuskolleegiumi liige
* Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu auliige
Osalus välismaa teadus- ja kultuuriorganisatsioonides
* Rahvusvahelise Folkloorifestivalide ja Rahvakunsti Organisatsiooni (CIOFF) Eesti rahvusdelegaat ning kultuurikomisjoni liige Põhja-Euroopa sektori esindajana
* Rahvusvahelise Rahvamuusika Nõukogu (ICTM) Eesti rahvussektsiooni esimees
* Rahvusvahelise Fennougristide Komitee liige
* Soome Rahvatantsu Sõprade Seltsi auliige
* Soome Kirjanduse Seltsi välisliige
* Kalevala Seltsi välisliige
* Soome-Ugri Seltsi välisliige
Loengud, ettekanded, kõned
Rahvusvahelised üritused Eestis ja välismaal
1. Eesti-Soome folkloristide koostööst - Soomes Raumas seminaril 10. 03.
2. Hariduse ja kultuuri rollist eesti rahvuse ja riigi kujunemisel - Soome-Eesti Seltsis Eesti iseseisvuspäevale pühendatud pidustustel Raumas 10. 03.
3. The role of women in the Estonian culture and society - 10th Annual Meeting of Rehabilitation in Multiple Sclerosis. 19. mail Tallinnas.
4. Tervituskõne Liivi päevadel 6. augustil Lätis.
5. Eesti vähemusrahvuste kultuurirühmade väärtushinnangutest - Vähemus- ja regionaalkeelte rahvusvahelisel konverentsil Roostal 1. okt.
Eesti üritused
1. Eesti regivärsiliste rahvalaulude muusikaline tüpoloogia - Tartus Kirjandusmuuseumis Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Tippkeskuse aastakonverentsil 28. jaan.
2. Hariduse rollist eesti rahvuslikus arengus - Tallinna Pedagoogikaseminaris 22. veebr.
3. Eesti keele staatusest ja rollist tänapäeval - Emakeelepäeval 14. märtsil 2005 Tartu Ülikooli aulas Eesti Segakooride Liidu kontsertaktusel.
4. Eesti seltsiliikumise rollist eesti rahvuslikus arengus - Seltsiliikumise aasta avaüritusel "Ikka üheskoos" 18. märtsil Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumis.
5. Eesti koolinoorte väärtushinnangutest ja huvialadest - Tartu Akadeemilise Naiste ühingus 29. apr.
6. Sama - Eesti Ajalooõpetajate Seltsi aastakoosolekul Tallinnas 5. nov.
7. Rahvakultuur kui elurõõmu allikas - assotsiatsiooni Usaldus konverentsil Pühajärvel 23. sept.
8. Eesti folklooriliikumisest Haapsalus pärimuskultuuri seminaril 29. sept.
9. Raamatu "Pärimuskultuur Eestis - kellele ja milleks" esitlus Tallinnas konverentsil "Individuaalne ja kollektiivne pärimuskultuuris" 4. nov.
10. Isadepäeva kõne Estonia kontsertsaalis 13. nov.
11. Millist isa soovivad endale eesti lapsed - Tartu Laste Tugikeskuse konverentsil 2. dets.
Sõnavõtud, tervitused
1. Meenutusi Paul Aristest - juubelikonverentsil Tartu Ülikooli aulas 3. veebr.
2. Tallinna Linnupuu lasteaias kuulmishäiretega laste haridusprobleeme puudutaval nõupidamisel
3. Avasõna ja osalus žüriitöös Põlva rahvamuusikaseadete konkurss-festivalil Põlva folkfest 19. märtsil Põlva kultuurikeskuses.
4. Tervitus Tartu Ülikooli akadeemilise naiskoori juubelikontserdil Tartus jaani kirikus 1. apr.
5. Avatervitus Tõrvas kandlepäeval 23. apr.
6. Avasõna rahvusvahelisel konverentsil EAWHR Annual Conference Gender & Health. Women's Health in This Century. 25. apr. Tallinnas.
7. Kihnu käsitöömeistri Roosi Karjami juubelil 30. apr. Kihnus.
8. Valge Roosi balli avatervitus Tallinnas Estonia kontsertsaalis 1. mail.
9. CIOFFi Põhja-Euroopa sektori koosolekul folkloori tänapäevastest esitusvormidest 7. mail Tallinnas.
10. Suurte perede emade vastuvõtul Kadriorus emadepäeval 8. mail.
11. Uue aabitsa esitlusel Tallinnas Kirjanike Majas 19. mail.
12. Avasõna rahvusvahelisel konverentsil 10th Annual Meeting of Rehabilitation in Multiple Sclerosis 19. mail Tallinnas Viru konverentsi saalis.
13. Keila kirikus eesti naisele pühendatud altari avamise puhul Keila Kultuurikeskuses 22. mail.
14. Eesti Toiduainete Tööstuse Liidu korraldatud laste tervisliku toitumise lepingu allkirjastamisele järgnenud pressikonverentsil Radissoni hotellis 23. mail.
15. Lastekeskuse avakõne 1. juunil Tallinnas.
16. Pimedate raamatunäituse avakõne 1. juunil Tallinnas.
17. SOS Lasteküla juubelil 16. juunil Keilas.
18. Kaali külastuskeskuse avamisel 17. juunil. Kaalis.
19. Saarte naiste päeval ja saarte folklooripäeval Hiiumaal 16. juulil.
20. Avasõna Tallinna noorte turvakeskuse konverentsil 19. sept.
21. Tervitus Tria logose festivalil Ukraina kirikus 28. sept.
22. Tervitus Tallinna noorte turvakeskuse sünnipäeval 6. okt.
23. Kohtumisel Vantaa eesti keele õpetajatega 14. okt.
24. Vendade Raudade juubelile pühendatud laste joonistusvõistluse žüriis 19. okt. ja autasude kätteandmisel 22. okt. Viru-Jaagupis.
25. Tervitus Arno-Teele stipendiaatidele 12. nov.
26. Pelgulinna sünnitusmaja juurdeehituse avamisel 24. nov.
27. Rahvuskultuuri Fondi preemiate kätteandmisel Mustpeade Majas 4. dets.
28. Eestlusest tänapäeval Eesti Seltsis 14. dets.
29. Õpilaste väärtushinnangutest UNISEFi auhindade kätteandmisel 16. dets.
30. Tervituskõne Laste ja noorte tervise konverentsil Salme Kultuurikeskuses 19. dets.
Intervjuud ja tele-esinemised
1. 9. veebr. Ukraina TV-le
2. 15. veebr. Peterburi TV-le
3. Kodukiri, veebr. 2005
4. ETV saates Tähelaev 15. mail.
5. Raadiole CIOFFi Põhja-Euroopa sektori koosolekuga seoses pärimuskultuurist tänapäeval.
6. Kuku raadiole 3. nov.
7. Aktuaalsele kaamerale 4. nov. rahvusvahelise konverentsiga seoses.
8. Kärt Anvelt. Ingrid - naine, kes ratsutab jumala kaitse all. Postimees 01.11.2005.
9. 4 intervjuud Läti meediale 6.- 8. dets. Läti riigivisiidiga seoses.
10. Intervjuu Ille Grün-Otsale 19. dets. Ajakirjale Life in Estonia.
11. Intervjuu Pärnu Postimehele 15. dets. Ilmunud: Enn Hallik, Ingrid Rüütel kasvas üles Pärnus kihnlaste silkude peal. Pärnu Postimees, 31.12.2005
Publikatsioonid
Raamatud
* Ingrid Rüütel, Ene Margit Tiit. Pärimuskultuur Eestis - kellele ja milleks I osa. Tartu Ülikooli Kirjastus, 270 lk. Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakond.
* Villem Grünthal-Ridala. Poeem "Püha Rist" (toimetuskolleegiumi liige). Eesti Kirikute Nõukogu. Tallinn 2005.
* Ingrid Rüütel. Bibliograafia. Tallinn 2005, 90 lk. Koost. ja toimet. Gerli Eero ja Rita Hillermaa. Lisa koost. Piret Viljamaa. Eesti Rahvusraamatukogu.
Artiklid
1. Pärimusmuusika tänapäeva ühiskonnas. - Mõeldes muusikast. Sissevaateid muusikateadusesse. Toimetajad Jaan Ross ja Kaire Maimets. Varrak, Tallinn 2004, 220 - 243.
2. Pärimuskultuur tänapäeva ühiskonnas. - Välis-Eesti 2005. Eestluse alustalad XV aastakäik, 5-10.
3. Ingrid Rüütel, Ene-Margit Tiit. Eesti kooliõpilaste väärtushinnanguist ja huvialadest. - Akadeemia 2005, 11 (200), lk. 2401 - 2441.
Lühilood
1. Welcome Letter from the Patron of the Conference. - 10th annual Meeting of Rehabilitation in Multiple Sclerosis. Tallinn Estonia May 19.-22. 2005.
2. Miks vajatakse tänapäeval pärimuskultuuri? - Põlva folkfest /buklett/ 2005.
3. Dear participants of the conference! [Opening speech of the patroness of the EAWHR Annual Conference 2005] - EAWHR Annual Conference Gender & Health. Women's Health in This Century. Programme and Abstracts. April 25-27, 2005. Tallinn, Estonia.
4. Kõik müümäks? [Kihnu rahvalauludest - Sihtasutuse Kihnu Kultuuriruum nõupidamisel Kihnus 30. juunil, ettekande lühendatud tekst] - Sihtasutuse Kihnu Kultuuriruum kvartalileht Kyne, juuni 2005, lk. 4-5.
5. Tervitus. - Laste ja noorukite tervis. 10 aastat laste ja noorukite riiklikku programmi. Tervise Arengu Instituut. Tallinn, 2005, lk.6.
Kas toetate üheselt abikaasa otsuseid või on ka Teil võimalus oma sõnaga otsust mõjutada?
Enamasti oleme sama meelt või lähedastel seisukohtadel. Vahel vaidleme ka. Vaidlustes selgub tõde.
Kui palju aitate teie president Rüütlit tema töös? Kas näiteks abistate teda kõnede kirjutamisel või arutab ta teiega mingeid otsuseid?
Eelmine vastus sobib ehk sellelegi. Mõnede kõnede kirjutamisel olen abistanud küll.
Kui palju võtab härra Rüütel otsuste tegemisel kuulda oma lähedasi?
Tal nagu igal presidendil on vastava ala nõunikud, spetsialistid, kellega ta arutab vastava valdkonna teemasid. Nõunikud edastavad materjale ja taustinfot, mõistagi arutatakse ka ning esitatakse oma seisukohad. President kuulab kõik ära ja kindlasti võtab ettepanekuid arvesse, kuid lõppotsuse teeb siiski ise, kui ta on eriarvamusel.
Minuga ta kaugeltki kõiki asju ei aruta, kuid vahel siiski, nagu juba ütlesin.
Millisele artiklile või uudisele abikaasa viimati Teie tähelepanu juhtis?
Kuidas Te üldse päevakajalistest või peatselt päevakajalistest uudistest teada saate? Loete koos abikaasaga hommikuti lehti ja kuulate raadiot? Või on Teie käsutuses mingi muu kanal, mis hoiab Teid jooksvalt ning ennetavalt uudistega kursis?
Vaatame mõlemad hommikul lehed läbi. Mina üritan kuulata ka TV uudiseid, temal pole selleks iga kord aega. Siis informeerin teda.
Milline tõotab tulla elu pärast Kadriorust lahkumist?
President jätkab ekspresidendi staatuses, samuti tegutseb enda loodud
ühiskondliku Rahvusliku Arengu Instituudi raames jne. Ka on tal juba praegu
mitmeid loengutellimusi välisriikidest. Mina jätkan tööd oma erialal.
Kas presidendil on üldse õigusi Eestis midagi teha või öelda (peale
esindusfunktsiooni)? Milline «liikumisruum» on presidendiproual?
Muidugi on tal õigus öelda, ta ongi oma kõnedes väljendanud küllalt olulisi
seisukohti. President peaks olema arvamusliider. Talle on olnud oluliseks
toeks ka Presidendi Akadeemiline Nõukogu, kelle koosolekute materjalid on
ilmunud eraldi raamatutena. Presidendi pädevused on kenasti näha Vabariigi
Presidendi koduleheklüljel internetis, sealt leiab ka tema kõned ning valiku
minu kõnesid ja esinemisi. Minu «liikumisruum» peaks nüüd olema näha
eelmises vastustes.
Kuidas olete rahul M.Salumi raamatuga Teie abikaasast? Olete kõigega
raamatus esitatuga nõus ja kas seda sobib kinkida näiteks väliskülalistele?
Paraku pole ma jõudnud seda veel lugeda. Mul pole aga põhjust teda mitte
usaldada. Kindlasti soovitan aga kõigile presidendi enda mälestuste põhjal
kirjutatud raamatut "Tuleviku taassünd".
Millisest Helle Meri antud hoiatusest või soovitusest on Teil presidendi abikaasa rolli täites kõige enam kasu olnud?
Helle Meri pole mind millegi eest hoiatanud ega ka midagi soovitanud. Olen ise toime tulnud.
Milline on teie panus nn esimese leedi institutsiooni kujundamisse?
See peaks selguma ühest eelmisest vastusest, kus tõin näiteks ära oma
möödunud aastase tegevusülevaate. Teadlasena olen ühitanud oma erialased
teadmised ja oskused presidendi abikaasa rolliga. Minu eriala kuulub
ühiskonnateadute valdkonda ning see aitab mind minu presidendi abikaasa
tegemistes kõvasti. Osalen ja esinen paljudel üritustel, kuhu president ei
jõua ja kuhu kutsutaksegi mind. Seda kõik presidendiprouad ei tee. Igaüks
täidab seda kohta omamoodi.
2006. aasta alguses oli paari nädala jooksul Teie pereelu suurema avaliku tähelepanu all kui varasematel aastakümnetel kokku. Missuguse kogemuse Te sellest ajast saite?
Ajakirjanduses on vihjatud, et nn lossipeod ja nende avalikuks tulemine oli poliitiline tellimustöö. Teate Te, kes oli selle taga? Kes? Miks?
Pärast seda, kui sain tutvuda u. 40 pidudel osalenud noore seletuskirjaga, olen palju targem. Selgub, et peod olid tõesti vaid oktoobrikuus ning Marek Paulson, kes Pealtnägijas ja ajakirjanduses toimunut taunis, oli ise kõiges üks aktiivsemaid eestvedajaid – käis saunas ja mullivannis, võttis puhvetist alkoholi ning mis eriti huvitav – käis ka väikese külaliste kambaga (vist üks noormees ja 2 tütarlast) pööningul lipu juures ning isegi üritas urineerida lipu lähedal, kuid ei saanud sellega õnneks hakkama. Seda tunnistasid need noored, kes temaga seal kaasas olid. Samas esines kohe peale asja avalikustamist Respublica üks juhte Urmas Reinsalu ETV-s Presidendi Lossi taustal väitega, et riigilippu rüvetati. Kas ta lootis, et see kavatsus tõepoolest teostus? Muuseas oli ta eelmise presidendi ajal viimane kantselei ülem ja teadis hästi, kust lipu juurde pääseb. Kas see kõik oli juhuslik ja kas Marek oli tõesti kogu asja autor? Ei usu hästi, seda enam, et ta ise oli tunnistanud, et teda aitas keegi politoloogia tudeng, vist Priidu nimeline (tema perekonnanime ja parteilist kuuluvust ei tea). Üks Respublica neiu tõi kord Pärnust kaasa terve mikrobussi täie noori. Tegelikult osalesi neil kogunemistel mitme partei noorpoliitikuid. Meie laste süü oli loomulikult eelkõige see, et nad üldse külalisi kutsusid ja võõraid välja ei ajanud. Ühelt peolt oli siiski kaks täiskasvanud purjus noormeest ära saadetud. Kuid kogu lugu oli kõvasti ülepaisutatud, eriti veel Venemaa pressis. Kogemus meile kõigile oli eelkõige see, et inimesi ei või usaldada, ka neid, keda sõbraks peetakse. Ja seegi oli kogemus, kuidas võidakse lapsi ära kasutada poliitilises võitluses. Mõndagi saime teada ka meediast. Nimelt olid mõned naiste organisatsioonid tahtnud avaldada oma arvamust laste kasutamise kohta poliitikas ja meedias, kuid neile ei võimaldatud isegi oma raha eest lehepinda.
Kas lossiskandaal sundis teid varasemast teisiti suhtuma presidendimaja
turvalisuse küsimustesse? Ja nõustuma karmimate turvareeglitega, mis
välistab võõraste liikumise hoones?
Turvalisuse reegleid pole ei enne ega pärast minuga arutatud, seda ei peagi
tegema. Mina loomulikult aktsepteerin kõike, mis turvateenistus teeb.
Milline on olnud teie kõige meeldejäävaim välisreis, kõige
eksootilisemasse paika? Mida seal süüa pakuti? Rääkige mõni koomiline
intsident ,mis välisreisil juhtunud on.
Kõige eksootilisem riigivisiit oli muidugi Jaapan. Pakuti klassikalisi
jaapani toite. Kahjuks olime vaid suurtes linnades ja maad eriti ei
näinudki. Vahva seik oli see, kui minu sünnipäeval kahe linna vahelises
rongis kogu delegatsioon koos ärimeestega Eero Rauna eestlaulmisel mulle
regivärsilist õnnitluslaulu laulis. Minu erialareisidest oli kõige
eksootilisem CIOFFi aastakongress Malaisias.
Kas argipäeviti, kui ei ole mingeid erilisi külalisi, teete Te ise oma
abikaasale süüa ja kui, siis mis on lemmiktoit?
Ei, lossis olles kasutame siinse söökla teenuseid. Küll teen süüa Tartus ja
Saaremaa suvekodus.Erilist lemmiktoitu tal pole, kuigi armastab väga kala.
Kuidas te puhkate? Millal Te endale üldse puhkust lubada saite?
Juulikuus olime lastega Saaremaal , kuid ikka mitmel puhul tuli sealt ära
käia mitmesugustel üritustel.
Millal ilmub Teie sulest raamat: “Folkloristi märkmeid presidendi abikaasana veedetud ajast”? Keda see materjal – kui ta muidugi ilmub – võiks murelikuks teha? Miks?
Sellist raamatut kirjutada ei kavatse, mistõttu pole kellelgi vaja ka muretseda.
Millise uue isikliku sõpruse võtate kaasa Arnold Rüütli viieaastasest presidendiajast?
Arvan, et võin oma sekretäri Tiiu Vilimaad küll uueks sõbraks pidada, seni tundsin teda vaid põgusalt.
Kes Eesti tipp-poliitikutest helistavad Teile mobiiltelefonile? Millise sõnumiga?
Eesti tipp-poliitikud ei helista mulle, ma pole poliitik.
Te olete ajakirjanduses öelnud, et lapselapsed said nn lossipidude eest karistada. Loodetavasti on tänaseks see karistus kantud?
Mida põnevat koolivaheajal lastelastega koos ette võtsite?
Karistused on kantud ja kõige suuremaks karistuseks oli kogu meediaafäär ise. Praegu on nad rahvusvahelises skautide laagris. Juulikuus puhkasime koos Saaremaal, kust tegime ka mõningaid sõite üritustele väljaspool Saaremaad, näiteks käisime Hiiu folgil.
On teile mingi hobi (tikkimine, kudumine)? Mida meeldib teile vabal ajal kõige rohkem teha ja miks?
Käsitööd ma ei tee, meeldivad muusika, loodus, lapsed ja loomad.
Olete käinud palju maapiirkondades ja oskate ehk öelda, kas Lõuna-Eesti on tõesti kängumas rikka Põhja ja Lääne kõrval? Mida saab riik teha, et kreen ei süveneks ja elu saaks ka siin arengujõu? Mida olulist on tegemata jäetud?
Viimased maakonnavisiidid Lõuna-Eestisse näitavad, et olukord hakkab paranema. Maaelu hakkab jalgu alla saama. Mõistagi peavad palgad ka Tallinnast eemal tõusma, et tööjõud ei voolaks välja. Praegu on maal juba tööjõu puudus. Samuti peab paranema infrastruktuur, omavalitsuste tulubaas jne.
Praegu on olukord, kus noored terved inimesed hukkuvad massiliselt liikluses, ettevõtlikumad ja tugevamad suunduvad välismaale tööle, nõrgemad jäävad siia ja elavad allpool vaesuspiiri. On Teil koos abikaasaga mingigi reaalne visioon, kuidas olukorda päästa?
Tsiteerin viimast Keskerakonna ja Rahvaliidu lepet, mida vastased kõvasti kiruvad. Siin on mõned eesmärgid ja meetmed mainitud. Kui tahetakse, leitakse selleks ka raha.
Maksta haridus- ja kultuuritöötajale, politseinikule, tuletõrjujale ning meditsiinitöötajale Euroopas konkurentsivõimelist palka.
Tõsta sünni- lastetoetust, tagada kõigile lasteaiakoht, tasuta üld- ja kutseharidus ning õppevahendid ja koolitoit.
Jätkata pensioni tõstmist eesmärgiga, et aastaks 2011 oleks see 50% keskmisest palgast ning keskmine pension oleks 5500 krooni.
Mis aitaks Teie meelest korda luua eestlaste väärtuste maailmas? Või on Teie meelest eestlaste väärtused/väärtushinnangud juba praegu paigas?
Inimesed on väga erinevad. Mõnede väärtushinnangud on paigas, teistel mitte. Tuleks oluliselt tõsta kogu ühiskonna moraali, kuid kuidas seda teha, pole nii kerge vastata. Ilmselt peaks rakendama terve kompleksi meetmeid. Teatavasti on tänapäeva inimeste suurim mentaliteedikujundaja meedia. Ilmselt peakski ehk alustama meediamoraali paikapanemisest. Samuti tuleks oluliselt tõsta poliitilist kultuuri. See sõltub poliitikutest. Poliitiline kultuur mõjutab samuti ühiskonda väga palju. Kuid palju on teha ka kodudes, koolis, töökollektiivides jne.
Mis te arvate - kui kaua võtab ühel matsirahval härrasrahvaks saamine aega?
Ma ei tea, mida siin mõeldkase matsirahva ja härrasrahva all? Kui maarahvas on matsid, siis ma seda arvamust ei jaga. Arvan pigem , et just maarahvas on maa sool ja eestluse pant. Kui jutt on lihtsalt jõukuse kasvust, siis olen väga nõus, et ühiskonna üldine jõukus peab kasvama. Väikesearvulise rikaste ja suurearvulise vaeste kihi asemel peaks Eestis tekkima lauaulatuslik, tugev ja jõukas keskkiht nagu Skandinaaviamaades ja Soomes. See oleks Eesti riigi ja rahvuse jätkusuutlikkuse garantii. Kui palju see aega võtab, ei oska ennustada.
2003. aasta lõpus SL Õhtulehele antud intervjuus ( http://www.sloleht.ee/2003/...
) tunnistasite, et vaidlete vahel abikaasaga kodus poliitika teemadel. Milline sisepoliitiline küsimus tekitas viimati suurema peresisese diskussiooni? Kumb oma seisukohti veenvamalt kaitses (sessamas aastalõpuintervjuus tunnistasite, et Teie olete peres radikaalsem ja julgem).
Meil oli väike ütlemine näiteks seoses punkari tapjale armuandmisega. Avaldasin arvamust, et teda on liiga ühepoolselt valgustatud. Kuid ega kedagi enam ellu tagasi kutsuda ka ei saa.
Elukogemust on teil piisavalt ja siit tulenevalt, kas kõrvalt vaadates
ei tundu see meite elu Eesti riigis liiga heitlik olema?
Tõepoolest, aina reformid ja reformid, mis tihti tähendavad lihtsalt millegi
likvideerimist. Arvan, et Eesti vajabki just stabiilset, tasakaalustatud
arengut.
Mida Teie, kui Eesti kodu kõrgesti hindav pereema arvate Tallinna
läbivatest kütuse ja kaubarongidest? Kas saab midagi teha nende perede
öörahu heaks, kes on elavad Kalamajas ja Koplis selliste raudteede ääres?
Küsimus on palju tõsisem öörahust. Ohtlikud veosed on tõepoolest linnale
kahjulikud. Probleemi lahendamiseks on president pidanud nõu asjaomaste
instantside ja Riigikaitse Komisjoniga. Need tuleks linnast välja viia, kuid
kuhu, kui palju see maksab ja kust võtta summad, pole kerge otsustada.
Esialgu on tugevdatud kontrolli ja turvameetmeid jne.
Kas maagümnaasiumid peaksid jääma võit tuleks lapsed tuua linna
mammutgümnaasiumidesse?
Ilmselt tuleb siin teostada mingi optimeerimine, et paremat haridust tagada.
Küsimus on ikka rahas. Põhikoolid peaksid aga kindlasti olema maal inimeste
elukohtade lähedal.
Kas proua Rüütel aktsepteerib seda, et toimub riigi allakäik? Kui see
toimub, siis kelle süül?
Ei arva nii. Paljuski on asjad paremuse suunas liikumas. Kuid nagu juba
eespool viitasin, on asju, mida tuleks muuta ja parandada. Eelkõige tagada
tugeva keskklassi teke, maksta väärilist palka, et tööjõud ei voolaks
riigist välja, kindlustada lastele haridus ja töö jne.
Missugused on Teie ettepanekud alkoholiprobleemi lahendamiseks Eestis?
See on tõsine probleem ja meetmed saavad olla vaid komplekssed. See võiks
olla avaliku diskussiooni objekt. Siin on taas tugev mõju meedial, aga ka
üldisel mentaliteedil. Omaette küsimus on riskirühmad, kellega tuleks samuti
tõhusamalt tegelda. Kuid joovad ja näitavad sellega halba eeskuju ka
poliitikud, kultuuriinimesed jt. Vahel tundub, et sportlased on siin
parimaks eeskujuks ja vahest peakski nemad enam propageerima noorte seas
karskeid eluviise. Alkoholi liig kerge kä'ttesaadavus mõjutab ka.
Rääkige oma isast Neeme Ruusist.
Isa oli elukutselt haridustegelane, töötas Eesti Haridusliidus. Tema erihuviks oli skandinavistika, ta valdas hästi kõiki skandinaavia keeli ning idealiseeris Skandinaaviamaade sotsiaaldemokraatlikku ühiskonnatüüpi. Andis välja raamatu “Õnnelikud skandinaavlased”, mis oli nõukogude ajal keelatud. Käis palju Skandinaavia maades, andis Rootsis esperanto kursusi. Kuulus Eesti Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse ning oli ka Riigikogu liige. Hiljem hakkas kahjuks toetama Eesti ühinemist Nõukogude Liiduga, pidades seda vähem ohtlikuks Saksamaast. Kuulus esimesse nõukogude valitsusse. Mäletan üht isa ütlemist: “Venemaa ja Saksamaa on kaks suurt vägevat lõukoera, mõlemad tahavad meid alla neelata. Ühe alla me peame heitma, muidu tuleb sõda ja nad kisuvad meid tükkideks.” Sõda tuli ikka, olin siis 5-aastane. Ta sattus vangi ja hukati. Vanaema (isaema) ütles hiljem, et Neeme pööraks hauas ringi, kui ta teaks, mis Eestimaaga tehtud on. Osalt isa ebaõnnestunud poliitikategemise pärast ei ole ma tahtnud ka, et mu mees läheks poliitikasse. Ma ei läinudki algul kaasa, kui ta Tallinnasse läks, jäin lastega Tartusse. Paradoksaalne on aga, et just Ülemnõukogu Presiidiumi esimehena sai ta etendada väga olulist rolli Eesti iseseisvuse taastamisel. Ma ei tea, kuidas asjad oleksid läinuid, kui sellel ametipostil oleks olnud keegi Eesti iseseisvuse vastane. Maailm ei ole mustvalge ja elu on keeruline.
Kuidas hindate tagantjärele oma isa Neeme Ruusi tegevust Nõukogude võimu kehtestamisel 1940. aastal? Kas tema tegevust võib vaadelda riigireetmisena?
Tagantjärele tark olla on lihtne, siis olid olukorrad keerulisemad. Kuidas hinnata Pätsi tegevust? Seda võib pidada reetmiseks,kuid see polnud eesmärk.
Tean, et isa soovis eesti rahvast sõjast päästa ja tal olid lootused, et ka N Liidu koosseisus saab jääda iseseisvaks või vähemalt säilitada tugeva autonoomia. Nii nagu loodame nüüd Euroopa Liiduski.
Olen väga mures äraostetavate vallajuhtide poolt uusrikastele ja nn
kinnisvara arendajatele väljastatavate muistsetele pühapaikadele ja hiitesse
antavate ehituslubade pärast. Kas Teie kui rahvakultuuri üks alustala ei
saaks midagi ette võtta meie etnose säilitamise nimel?
See on tõesti murettekitav. Ma ei tea, miks need ei kuulu seadustega
kaitstavate kultuurimälestiste nimekirja. Ilmselt tuleb viimast uuendada ja
täiendada. Hiljuti kinnitati Riigikogus UNESCO vaimse kultuuri kaitse
juhend, mille Riigikogule ettevalmistamise komisjonis ma osalesin. Selle
alusel moodustatakse organ, kes hakkab tegelema just selliste probleemidega.
Kuivõrd muistsed pühapaigad on kindlasti seotud meie vaimse
pärimuskultuuriga, tuleb maakondades välja töötada kaitset vajavate
objektide nimestik ning see edastada loodavale organile, mis moodustatakse Kultuuriministeeriumi juurde.
Kas Tartus viljeldaval teadusel võiks olla piirkonna arengu mõttes tähendus?
Ülikoolis tegutseb mingi Lõuna-Eesti kultuuri keskus, kuid selle tegevusväli
on liig kitsas. Vahest tuleks tugevaks teaduskeskuseks välja kujundada
hoopis Võru Instituut, kes siis tegeleks ka rakendusteadusega, kohalike
arengukavade jms-ga. Soomes toimus plahvatuslik areng 1960. aastatel, kui
erinevais maakondades loodi, kui ma ei eksi, vist 6 ülikooli. Need kujunesid
kogu piirkonna arengut stimuleerivateks keskusteks, kuna koondasid enda
ümber rohkesti vaimset potentsiaali jne.
Kes on Teile olnud elus eeskujuks?
Olen paljudelt inimestelt palju õppinud, ka nn lihtsatelt inimestelt, "tädi
Maalidelt", kuid otseseid eeskujusid, keda sooviksin jäljendada, mul pole.
Kolm aastat tagasi tunnistasite, et olete tubli sõudja. Millist füüsilist koormust Te endale praegu lubate?
Paraku oli tänavu vesi meie lahes nii madal, et paadiga merele minna ei saanudki. Kepikõndi olen vahel ikka teinud, muud suurt midagi.
Mis oli viimatine eesti kirjaniku pakutud lugemiselamus?
Hiljuti külastas mind üks väga huvitav inimene – Ursula Calenberg, naine, kes oli 8-aastaselt Eestist lahkunud ja veetnud elu Saksamaal. Ta kirjutab luuletusi ja tegeleb fotograafiaga. Tema raamat Nõmmest, mille ta mulle tõi, sisaldab nii luulet kui pilte ja on väga elamuslik. Tema nägemus Eestimaast, eelkõige tema kodukohast Nõmmest on poeetiline ja kaunis.
Mis on pahe, millest Te tahaksite vabaneda, aga kuidagi ei raatsi?
Peaks pidevalt võimlema (tegelesin selle spordialaga kunagi päris tõsiselt), aga ei suuda end organiseerida. Aega ka pole, kuid seda saaks ikka leida. Ja vastupidi – arvutis istumine on muutunud kindlasti liig koormavaks, eriti silmadele, kuid kogu mu töö on ju seotud arvutiga.
Täna teatati näitleja Velda Otsuse surmast. Kas Teie olete temaga isiklukult
kokku puutunud? Millise näitlejana teda mäletate?
Ei ole olnud tema isiklik tuttav kahjuks, kuid pean temast kui suurepärasest
näitlejast väga lugu. Oli ere isiksus.
Lugupeetud proua Ingrid Rüütel, milline on Teie missioon kodanikuna Eesti
vabariigis? Mida peate kõige tänuväärsemaks tulemuseks, mille olete oma
erialal saavutanud? Mida peate kõige olulisemaks saavutuseks perekonnas (hea
läbisaamine, üksteisemõistmine, tolerantsus, austus, ausus)? Millised on
eesmärgid erialases töös ja perekondlikes suhetes?
Olla väärikas kodanik, hea spetsialist omal erialal, osaleda võimete ja
võimaluste piires ühiskondlikus elus, seista eestluse kestmise eest. Oma
erialal pean kõige väärtuslikumaks kindlasti mahukat kandidaaditööd "Eesti
uuema rahvalaulu kujunemimne" , mis hiljem kinnitati doktoriotööna, kui ka
habiliteeritud doktori kraadiga pärjatud uurimust "Eesti rahvalaulu
ajaloolised kihistused etniliste suhete kontekstis". Samuti pean oluliseks
originaalse arvutimeetodi põhimõtete väljatöötamist arhailise muusika
meloodiatüüpide tuvastamiseks. Perekonnas pean kõige olulisemaks oma kuut lapselast, kes on mulle väga lähedased, ja aitan igati kaasa, et neist
saaksid õnnelikud ja väärtuslikud inimesed.
Lugupeetud Proua Ingrid Rüütel, millises riigis sooviksite, oma elus
kindlasti veel ära käia või millist riiki taas külastada? Miks?
Ma pole käinud Aafrikas, Austraalias, enamikus Aasia riikides... Tegelikult
eelistaksin ma minna pigem folkloristina ekpeditsioonidele kui ametlikele
visiitidele.
Kas vahel ka lootusetuse tunne on ja miks ning kuidas sellest üle saate?
Psühholoogilisi auke ikka tekib vahel, kuid need ei kesta mul kaua. Heietada
oma problereme ma ei armasta, see pealegi mind ei aita, pigem süvendab neid. Kõige enam aitabki töö, ka muusika, loodus jne.
Kas järgmised viis aastat tulevad Teile sama töised kui möödunud?
Loodan küll, vähemalt mis puudutab minu erialast tegevust.
Suur tänu heade vastuste eest!
Võtke heaks! Soovin kõige paremat teilegi.
|
