| Erakonna pressiesindaja ütles BNS-ile, et juhatus moodustas selleks kolmest liikmest koosneva delegatsiooni. Delegatsiooni kuuluvad erakonna esimees Edgar Savisaar, Keskerakonna fraktsiooni juht riigikogus Ain Seppik ja erakonna peasekretär Kadri Must. Must ütles BNS-ile, et otsus oli üksmeelne, sest Keskerakond on kogu aeg kahetsenud Rahvaliidu kõrvalejäämist presidendivalmiste ettevalmistamisest. «Me tervitasime Rahvaliidu otsust osaleda selles oma kandidaadiga,» lisas ta. Keskerakonna peasekretär kinnitas, et erakond jätkab samal ajal koostööd Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonnd ning Isamaaliidu ja Res Publicaga ühise presidendikandidaadi otsimiseks. «Me osaleme viie erakonna järgmisel ümarlaual,» ütles ta. Must ei soovinud ennustada, kas president valitakse juba riigikogus, kuid kinnitas, et juhatuse otsus ei tähenda loobumist sellest eesmärgist. «Tõenäosus on alati ühe ja saja vahel,» ütles ta. «Me teeme kõik, et leida Eestile parim president.» Must ei osanud öelda, millal läbirääkimised algavad. Ta ei välistanud võimalust, et see juhtub juba juulis, kuid ei pidanud tõenäoliseks käesolevat nädalat. Rahvaliidu esimees Villu Reiljan ütles BNS-le, et erakonnal on Keskerakonna sellisest otsusest hea meel. «Me ootame nüüd, et Keskerakonna juhatuse seisukoht ka kirjalikult meieni jõuaks ja siis saab läbirääkimistega alustada,» lisas ta. «Rahvaliit ja Keskerakond on varemgi koostööd teinud ning sellest on alati Eesti inimestele tulu tõusnud. Olgu see siis võitlus elektrijaamade Eestile jätmise nimel, eelmised presidendivalimised või pensionitõusu tagamine.» Reiljan tegi juuli alguses Savisaarele ja Keskerakonna liikmetele saadetud kirjas ettepaneku, mille kohaselt võiksid kaks parteid alustada kõnelusi presidendivalimisteks ühise strateegia ja taktika kavandamiseks, mis looks hea aluse jätkuvale koostööle pärast tuleva aasta parlamendivalimisi. «Meie eesmärk on jätkuvalt see, et president valitaks riigikogus,» ütles Isamaa ja Res Publica liidu kaasesimees Taavi Veskimägi BNS-ile. «Ja meil pole praegu põhjust öelda, et Keskerakond on erakondade ümarlauast välja astunud.» Samas möönis Veskimägi, et topeltläbirääkimised vähendavad ühist kandidaati otsivate erakondade võimalust riigipea parlamendis ära valida. Veskimägi avaldas siiski lootust, et tugev, euroopalikke väärtusi toetav ühiskandidaat võib salajasel hääletusel ka vajaliku hulga hääli saada. Ta meenutas, et Reformierakonnal, Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal ning Isamaa ja Res Publica liidul on riigikogus 65 häält ning presidendi valimiseks parlamendis on vaja 68 saadiku toetus. Sotsiaaldemokraatide üks juhte Eiki Nestor ütles BNS-ile, et Keskerakonna sellist otsust oligi oodata. Ka tema ütles, et tõenäosus president riigikogus valida vähenes mõnevõrra. «Aga on ka võimalik, et Keskerakond teeb Rahvaliidule selgeks, et põhiseadusest ei saa üle vaadata,» lisas ta siiski. «Siis oleks kõigil neil, kes on rahva poolt soositud, võimalus kandideerida riigikogu voorus.» Ühist presidendikandidaati otsivad erakonnad kogunevad kolmapäeval, et valida neljast sõelale jäänud kandidaadist kaks, kellest omakorda jääb alles üks tõenäoliselt 3. augustil toimuval kohtumisel. |
kõik galeriid
