Alternatiivturg, mida Baltikumi luuakse, on paljudes Euroopa riikides populaarne, sest seal saab kaubelda väiksemate ettevõtete väärtpaberitega. Neile teeb alternatiivturg börsile tuleku lihtsamaks, sest sinna saamiseks esitatavad tingimused on põhinimekirjast leebemad. Investorile tähendab see küll suuremaid riske, kuid samas pakub mõnikord paremaid teenimisvõimalusi. Tallinna börsi tegevdirektori Kalle Viksi sõnul loodetakse alternatiivturg käivitada paari kuu jooksul. Kuigi praegune kava näeb ette selle startimist Eestis, Lätis ja Leedus korraga, võib see Eestis rohkem aega võtta, sest siinne seadustik ei ole alternatiivturu avamiseks valmis.Käibe kiire kasv Aasta lõpuks peaks Tallinna börsi prognoosi järgi kaubelda saama vähemalt kuue aktsiaga. Viksi sõnul on aga raske öelda, kui palju millise riigi firmasid on, kuid ideaalis peaks kaubeldavad ettevõtted jagunema riikide vahel proportsionaalselt. Julgust alternatiivturu käivitamiseks annab statistika järgi tõsiasi, et viimastel aastatel on börsile järjest enam tulnud investoreid ning iga uut aktsiat on saatnud suur ülemärkimine. Nii on juba ainuüksi börsi selle aasta esimese kvartali käive 335 miljonit eurot (5,24 miljardit krooni) peaaegu pool kogu mullusest käibest. SEB Enskilda aktsiaturgude divisjoni direktori Sten Sumbergi sõnul tunnevad huvi alternatiivturu vastu nii investorid kui firmad. SEB Enskilda kuulub ka ise võimalike alternatiivturule tulevate firmade nõustajate ringi ja kuigi ühtegi nime Sumberg veel öelda ei saa, on ettevõtete hulgaski huvi olemas. «Firmadele annab alternatiivturg lihtsama ja kiirema võimaluse börsile tulla, lisakapitali kaasata ja ennast noteerida,» rääkis ta. «Investorile võib sinna raha paigutamine tähendada suuremat riski, kuid see ei pruugi nii olla. Alternatiivturu firmad on tavaliselt nooremad, aga see ei tähenda, et nad ei võiks huvitavaid asju teha.» Mujal Euroopas on alternatiivturg paljudele firmadele hüppelauaks börsi põhinimekirja, mille firmadesse on inimestel kindlam raha paigutada. Viksi sõnul tähendab ettevõtetele alternatiivturg just lihtsamat võimalust börsile tulla ning olulist teist võimalust pangalaenule. «Alustavad ettevõtted saavad endale tihti hoo sisse toetustega, kuid siis tuleb mõnda aega ise rasva koguda või siis laenu võtta, et börsi põhinimekirja saada,» rääkis ta. «Alternatiivturg pakubki võimalust vahepeal laieneda.» Vähem nõudeid Alternatiivturu firmadele on kehtestatud väiksemad nõuded eelkõige aruandluse osas ning seal ei pea kogu infot alati börsiga kooskõlastama ja esmalt seal avaldama. Näiteks kehtib reegel, et oma aruandeid ei pea tõlkima eri keeltesse, vaid neid võib avaldada ka ainult koduriigi keeles või inglise keeles. Praegu kauplevad Baltimaades aktsiatega enim eestlased, samas on börsil firmasid enim Leedus, mistõttu võib seal olla ka suurim huvi börsiletuleku vastu. GILD Financial Advisory Servicesi esindaja Tõnis Haaveli sõnul on siiski raske ennustada, millistes riikides alternatiivturg kõige populaarsemaks osutub. |
