Kommentaarid on kui pimedusest välja vihisevad kivid. Sihtmärk on tavaliselt
valgustatud, kivide viskaja aga öö pimedamal poolel. Miks me kommenteerime? Kas
sellepärast, et pimedus annab julguse öelda asju, mida päevavalguses paljud
meist öelda ei söandaks?
Kommentaarium on koht, kus ennast välja elada. Uuringud näitavad, et
kommentaarid peegeldavad pigem ühiskonna arvamuse negatiivset poolt. Nii loemegi
negatiivseid emotsioone ja otsime nende seast üksikuid positiivseid.
Mida teha, et positiivseid ja objektiivseid kommentaare oleks rohkem? See
küsimus on olnud õhus juba mitu aastat, kuid jäänud seni kindla vastuseta.
Ajalehed on lahendanud küsimuse erinevalt: registreerimine, mitmesugused
sõnadefiltrid, moderaatorid, iseregulatsioon, kommentaaride kustutamine,
kommenteerija kõrvaldamine mõneks ajaks jne.
Postimehe veebiküljel läbi viidud gallup näitas, et 53,5
protsenti vastanutest peab õigustatuks piiranguid vaenu õhutavatele ja
solvavatele kommentaaridele. Piiranguid teatud piirini pidas õigustatuks 29,62
protsenti vastanutest. 73,37 protsenti vastanutest leidis, et
kommentaarid ületavad sageli hea maitse piiri.
14.04.2007 ilmunud artikli „Reisirongi ja sõiduauto kokkupõrkes hukkus naine”
juurest leiame Opossumi kommentaari: „Lgp Postimehe toimetus, palun sulgege
kommentaaride lk. selliste uudiste juures”. Tekib küsimus, kas peaks veel rohkem
kommentaare kustutama või kuidagi muud moodi seda valdkonda reguleerima? Samas -
liigne regulatsioon võib võtta kommentaariumilt vaba mõtteplatsi
funktsiooni.
Kutsun siinkohal kommentaatoreid kirjutama, mida nemad asjast arvavad.
Milline on Teie hinnang kommentaaride sisukuse, anonüümsuse, kustutamise ja
muude regulatsioonivahendite kohta. Saadud arvamusavaldusi kasutatakse
bakalaureusetöös. |
