Veebruaris sai vanemahüvitist 81, jaanuaris 73 ja detsembris 88 isa.

Enamasti makstakse vanemapalk emadele. Hooldajaid oli märtsis hüvitise saajate hulgas üheksa ning lapsendajaid kaks.

Kõigi vanemahüvitise saajate arv kahanes märtsis veebruariga võrreldes 113 võrra, hüvitise saajate arv on sel aastal üha vähenenud, kahanedes kahe kuuga 9500 inimeselt 9300-ni.

Eelmise aasta alguskuudega võrreldes on hüvitise saajate arv tänavu siiski suurem, siis oli selle saajaid ühes kuus alla 8500 inimese.

Samal ajal on keskmine vanemahüvitise summa iga kuuga kasvanud: kui jaanuaris oli keskmine hüvitis 4420 ja veebruaris 4478, siis märtsis oli see 4533 krooni.

Maksimaalse, ligi 16.000-kroonise vanemahüvitise saajate arv on iga kuuga kümne võrra kasvanud. Kui detsembris sai maksimaalset vanemapalka 256, jaanuaris 267 ja veebruaris 273 inimest, siis märtsis juba 282.

Kõige enam ehk 3848 oli veebruaris hüvitise saajate seas neid, kes said seda ühe kalendrikuu tulu suuruses. Veebruariga võrreldes on nende arv 16 võrra vähenenud.

Kuupalga alammääras ehk 2690-kroonist toetust sai 2324 inimest, neist 83 seetõttu, et eelmine laps on alla 2,5-aastane. Veebruaris oli alammääras hüvitise saajaid 130 võrra enam, neist kümmekond eelmise väikelapse tõttu.

Hüvitise määras ehk minimaalset 2200-kroonist hüvitist sai märtsis 2854 inimest. Veebruariga võrreldes on nende hulk 15 võrra kasvanud.

Sotsiaalkindlustusameti pressiesindaja Elve Tontsi sõnul muutub toetuse saajate arv iga päev, kuna kogu aeg tuleb juurde uusi hüvitise saajaid ning senistel saab hüvitise saamise aeg ümber.

Kokku maksti märtsis vanemapalka 42 miljonit krooni. Selleks aastaks on hüvitise maksmiseks planeeritud ligi 579 miljonit krooni. Eelmisel aastal kulus selleks üle 423 miljoni krooni.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3.75