Eesti inimarengu aruanne 2007 sai kaante vahele, seda sõna otseses mõttes –
see ilmus Eesti Koostöö Kogu trükisena. Raamatusõbraliku inimesena pole mul
isiklikult vormi kui niisuguse vastu midagi. Kuid tuletades meelde uuringu
esitlusel kõlanud sõnavõtte, kus kõiki mõtlemisvõimelisi Eesti inimesi kutsuti
üles sellega tutvuma, tahaksin küll küsida, et miks küll, pagana pihta, selle
laiemat levikut ei soosita?
Värsket aruannet saabki vaid trükitud kujul, 160 krooni eest väljaandjalt ja
ligi 200 krooni eest raamatukauplusest. Tõsi, hind ei võta tükki küljest, ent
inimene on teadagi mugav. Ehk – kui soovida aruandele tõeliselt laia kõlapinda,
võiks originaalteksti internetis avaldada. Kohe, mitte aasta hiljem.
Eesti Koostöö Kogu juhatuse esimees Peep Mühls, kellelt asja kohta selgitust
palusin, ütles, et umbes 1000 eksemplari läheb tasuta jagamisele –
mitmesugustele ametkondadele, uurimisasutustele jne. Kommertsettevõtmisena, nagu
mitmel pool maailmas, see Eestis mõistagi kõne alla ei tule. Raamatu müügist
saadava rahaga saab veidigi seda maksumaksjale niigi kulukat projekti
kompenseerida.
Kuidas võtta. Mu meelest võiks just uuringu olulisust silmas pidades seda ka
veebi kaudu levitada ja ma arvan ka, et maksumaksja väga ei nuriseks. Pigem
saaks hulga haritud inimesi olulisel teemal kaasa rääkima.
|
