Murka oli kunstiringkondades juba enne oma esimest isiknäitust sildistatud hüperrealismi uue tulemise viljelejaks.

Meil on hüperit määratletud tänase päeva detailide ja hoiakute jäädvustaja, dokumentaalsuse ja ajamärkide kandjana.

Varjab ja näitab

Statistilise ja dokumenteeriva projektiga «Eesti poiss. Eesti tüdruk» koos Tõnis Saadojaga püünele tõusnud Murka on ometi suundunud juba varakult popkultuuri, tsitaatide ja kunsti-cover’ite valdkonda, selle näiteks on ta projekt Tarantino «Kill Billi» ainetel või Vaalas nähtud mainstream-õudukad näitusel «The truth is out there».

Murka maalide aluseks olevad fotod (või videostillid) on väga töödeldud, kadreering jätab kujutatu hoomamisel lahtisi otsi ning oma tööd paneb Murka välja kõiki ekspositsioonitraditsioone eirates.

Anastatud lagi

Kui 70ndate fotorealismi võtteks oli külmalt detaile jäädvustada, ajastut dokumenteerida, siis Murka pigem varjab, kui näitab. Kunstnik puistab ohtralt segadusseviivaid juhtlõngu ja eksitab vaatajat.

«Wake up!» näitusele sisse jalutades tundub esimese ehmatusega, et seinad on tühjad. Vaid üks väike maal armetu koeranässiga on juhuslikus kohas seina löödud.

End veidi kogudes avastab vaataja – siiski, pildid on olemas, need on tõmmatud lakke. Sealt takseerivad meid neli autoportreed Murkana (kolm Maaritit, üks koer) ja nende vaatamiseks peab üsna ebamugavalt ringiratast tammuma ja kaela õieli ajama.

Tagumises seinas näeme maali, kus istub kunstnik ise, peites oma näo juuste taha, ja kui uskuda pildiallkirja, irvitab meie üle selle läbipaistmatu laka tagant.

Taas ei koosne Murka näitus vaid piltidest. Ta anastab terve galeriipinna ja eksitab vaatajat mitte ainult ambivalentse tähendusega maalide, vaid kogu ruumi abil.

Kunstnik kuhjab kaootiliselt kokku erinevaid sümboleid ja objekte ning tekitab eripalgeliste aistingute müra.

Verekoer Murka

Siin ei saa tähendustes näpuga järge ajada ja kunstniku loodud keskkonda raamidesse valada. «Wake up!» on enesereflektsioon, mis on ehk osati reaktsioon Murkale viimasel ajal osaks saanud tähelepanule.

Näitus viib meid Murka maailma, kus on oma koha leidnud õhupallikuhilad, punastest nelkidest sein ja plinkivad erisuunalised valgused.

Ometi ei leia siit identiteedikriisi või maailmavalu, pigem on see armas, kuigi krutskitega näitus ühe tüdruku siseilmast ning «verekoer Murka» (sellist nime kannab üks näitusetöö) osutub lähemal vaatlusel pigem nunnuks sülekoeraks.

Näitus

Maarit Murka

«Wake up!»

ArtDepoo galeriis kuni 1. aprillini

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5