Tugev president Euroopa Liidu liikmesriigis on suhteliselt harv nähtus. Soome uurija hinnangul täidavad kaks kolmandikku ELi 20 riigipeast vaid esindusrolli.    

Turu Ülikooli professor Veli-Pekka Viljaneni hinnangul on Euroopa Liidus tavaline, et jõuline tegutseja on peaminister. Ka Soomes on märgata valitsusjuhi rolli senisest suuremat esile kerkimist.     

Soome riigipea kuulub pärast põhiseaduse uuendamist ELi keskmiselt mõjukate presidentide gruppi koos Leedu, Portugali, Poola ja Rumeenia liidritega.   

Välispoliitiline auahnus pole Euroopa vähemõjukate presidentite hulgas tundmatu. «Saades Austria presidendiks arvas Thomas Klestil, et ELi tippkohtumistel peab osalema tema,» rääkis Viini Ülikooli professor Wolfgang Müller.

«Pärast liidukantsler ja viimase asetäitja rääkisid temaga, ilmselt veel mitmel korral, ja lõpuks nõustus ta delegeerima osalemise valitsusele,» selgitas Müller.   

Eesti esimene president pärast taasiseseisvumist, Lennart Meri oli välispoliitikas märkimisväärne mõjutaja, kuigi riigipea roll Eestis on Helsingin Sanomate järgi suhteliselt tagasihoidlik.   

Toimetas Mari Kamps, PM online