Ürituse moderaator Kaarel Oja osutas esmalt Kivisildniku väitele, et ooper on võigas anr ning küsis, kas kirjanik jääb oma seisukohtade juurde. Kivisildnik vastas: «Jään selle juurde ning luban tuua välja veel nii mõndagi krõbedat. Olen küll ooperiga kokku puutunud võimalikult vähe, aga ikkagi tean, millest ma räägin.» Reikop vastas seepeale, et kui ta üldse kusagil lõõgastub, siis ooperis. Telemehe sõnul on ta näinud kõiki Estonia oopereid vähemalt kolm korda. «Suusatamist on loomulikult kergem jälgida, ooper nõuab rohkem harjumist ja süvenemist. Minu esimene ooper oli aastal 1978 Wagneri «Lendav hollandlane». Väga kohutav, piinlesin seal tõsiselt.» Kivisildniku sõnul on ooper kui kunstiliik võimetu andma edasi sõnumit ja konkreetseid vaateid. Ooper on klassikalise muusika liik ning klassikaline muusika on tema sõnul kivistunud vorm, mis ei saa inimesi kõnetada. «Kõnetamine ei olegi selle eesmärk. Kuna ooperi puhul on oluline osa kehalistel võimetel, siis liigitan mina selle ala spordi alla.» «Ooperisse mingil hetkel minnakse, midagi seal on, aga ei ole põhjust rääkida, et see oleks eneseväljendus,» leiab kirjanik. Ta osutas sellele, et ooperi tootmine on keeruline ja kulukas; dekoratsioonid, spetsiifiline hoone jne on liialt keerukas. «Pigem on parem teha mingi tantsuteater, kus vennikesed trussikute väel ringi jooksevad. Mis ooperis on, on väline hiilgus, naudinguprintsiip. Annab võimaluse panna ennast väljasurnud aadlike asemele, kuid ei paku mingit eneseväljendust.» Reikop on absoluutselt vastupidisel seisukohal. Tema sõnul kannab ooper kindlasti sõnumit, mis ei peagi olema sotsiaalne või poliitiline. «Ooper ei ole populaarsust kaotamas,» usub ta. «Ooperis saab tunda iseendaga olemise hetki. Kuuldes mind nii lähedalt kõnetavaid aariaid, saavutan ma hingerahu seisundi. See on nagu teraapia.» Samuti ei näe Reikop märke ooperi väljasuremisest. «Ooper nõuab aga süvenemist ja on hariduse küsimus. Ooper sureb välja siis, kui sureb välja haridus. Kirjandus, maalikunst ja ooper on sama asi.» Reikop möönis, et ooper on niiasi. «Kõrgintelligents moodustab rahvusest väikese osa, ooper ei ole proletariaadi meelelahutus, ooper on intelligentsi meelelahtutus.» Ka Kivisildnik nõustus, et ooper on niiasi. «Ooper on parem kui joomine. Igal juhul on sellest rohkem tolku kui kaubajamajas oppamisest,» märkis ta, lisades, et tema vaatab seda teemat kirjaniku vaatevinklist. «Ooper on nagu gooti naistekas, kus on kõik ette teada. See ei ole aga eneseväljendus.» Kivisildniku arvates ei saa ooperit südamega teha ning see läheb tema jaoks väga vähe korda. «Sellised kotijooksualad, mis on väga kindlates raamides, ei ole minu jaoks loomingulised alad.» Väitluse läbiviija küsimuse peale, kas see annab noortele midagi juurde, kui neid ooperisse viia, vastas Kivisildnik, et tema on ooperit näinud ja talle see ei meeldi. «Lugusid, kus armastus võidab, võib näha ka seebikatest. Peale kehaliste võimete ületamise ei oska mina ooperis midagi näha,» ütles kirjanik. Reikop ei pea muusikali ooperi tänapäevasemaks vormiks. «Mõistusele ei paku ooper tõesti midagi. Kõik oleneb sellest, mida sealt otsima mina, muusikal on nagu petuanr, millega inimesi teatrisse meelitada,» arvab ta. Reikop pakkus, et uusi oopereid ei tule peale sellepärast, et vanad ooperid on niivõrd head. «Miks öeldakse, et pärast Picassot on maalikunst surnud. Ooperis on samamoodi. Need on niivõrd geniaalsed tööd. Kaasaeg ei soosi enam geniaalsete inimeste töid.» Kivisildnik leidis samas, et geniaalsed inimesed leiavad võimaluse, kuidas end väljendada. «Mitte et enam ei ole geeniusi, vaid see vorm on ennast ammendanud, seal ei ole enam midagi teha. Siis tulebki vormi uuendada. Nagu Priidu Beier või Contra, kes luule vormi veidi nihestasid,» vastas Kivisildnik Reikopile. Reikopi arvates ei peaks kindlasti selle pärast punnitama ooperi kirjutamist, et oleks oma rahvuslik ooper. Tema sõnul on väikeste rahvaste puhul alati olemas oht, et inimesed ei loe, ei tarbi kunsti ja kirjandust. Kivisildnik vastas seepeale, et ooperi vallas ei oska ta väga rõõmustada, aga muusikal «Georg», millele Urmas Vadi kirjutas libreto, oli tema arvates fantastiline. «Täiesti värske tuul muusikali vallas. Olen oma silmaga näinud, et selles anris on võimalik teha midagi, mis kannab.» Reikop hinnangul peaks haridustööd ooperi vallas tegema nii, et see tuleks kohustuslikuks teha. «Kõik muidugi ei hakka käima, kõigil ei teki kunsti tarbimise harjumust, aga paljudel tekib.» Reikopi arvates tuleks inimesi viia ooperisse teadlikus mõttes, juhtida tähelepanu konkreetsetele aariatele.
Kivisildnik kuulab ka klassikalist muusikat ja seda vastavalt oma meeleoludele. «Kuulad
> Loe edasi |
kõik galeriid
