| |
|
 |
Karula rahvuspargi juht Pille Tomson oli üks tunnustatud looduskaitsjaist, kelle arvates on kaitsealade reform läinud aia taha.
Foto: Heino Käos/Valgamaalane |
|
Looduskaitsereform lõi Lahemaal platsi puhtaks
16.02.2006 00:01
Andrus Karnau, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Lahemaa ja Karula rahvusparkide juhid lahkusid ametist
pärast keskkonnaministeeriumi reformi, mis jättis igapäevast looduskaitsetööd
tegevad inimesed otsustusõiguseta.
Uus aasta algas Lahemaal tühja administratiivhoonega. Pooled rahvuspargi töötajad lahkusid. Kõige valusamalt andis tunda raamatupidaja äraminek enam polnud inimest, kes oleks autoliisingutega tegelenud või komandeeringurahasid välja maksnud. Ametisse jäänud infospetsialist Maire Vendt ütles, et inimesed tundsid hirmu muutuste ees. «Meie maja inimestel ei ole enam allkirjaõigust,» kirjeldas Vendt. «Ehituslubade või metsaraiumise üle otsustab nüüd keskkonnateenistus.»Ülesanded jaotati Selle aasta alguses koondas keskkonnaministeerium Eesti looduskaitsealad ühtse juhtimise alla ja lõi selleks uue asutuse Riikliku Looduskaitsekeskuse, mis on jaotatud kaheksaks regiooniks. Looduskaitsekeskus võttis üle osa endiste kaitsealade ülesandeid. Nii tegeleb uus keskus liikide seire, teadustöö ja kaitsealuste maastike hooldamisega. Inimtegevuse kontrollimine ja ohjamine kaitsealadel läks kohalike keskkonnateenistuste pädevusse. Lahemaa rahvuspargi endine asejuht Teet Koitjärv lausus, et talle ei meeldi see, kuidas otsustusõigus jaotati kahe riigiasutuse vahel. Looduskaitsekeskus justkui valitseb, aga otsustab keskkonnateenistus. «Tegelik töö on kahe riigiasutuse vahel õhus,» märkis Koitjärv. Teet Koitjärv oli üks neist looduskaitsjaist, kes on ligi viis aastat valmistanud ette suurt murrangut Eesti looduskaitsealade juhtimises. Ametist lahkus ka Lahemaa endine pealik Arne Kaasik. Uue aasta algusest ei ole enam looduskaitsja õhukesel palgal Karula rahvuspargi juht Pille Tomson. «Mul ei ole tigedust, pettust ega viha,» lausus 11 aastat Karula rahvusparki üles ehitanud Tomson. «Ma olen reformis pettunud, oleksin väga rahul, kui oleks loodud üks looduskaitsekeskus, mis täidaks ülesandeid nagu seni, aga ühe organisatsioonina.» Algatajad pettusid Ka teadlasi ühendava Looduseuurijate Seltsi president Marek Sammul märkis, et reformi oli vaja, aga paraku ei vasta lõpptulemus teadlaste ootustele. «Kahetsusväärselt vähendati kaitsealade administratsioonide võimu ja võimalust oma maal korda hoida,» märkis Sammul. «Ka regioonide-ülene liigikaitse on korraldamata.» Keskkonnaministeerium tellis 2000. aastal rahvusvaheliste ekspertide oslusel analüüsi, mis näitas, et senise looduskaitse nõrkuseks oli killustumine. Iga kaitseala ajas oma asja nii, nagu oskas. Polnud selgeid rahastamise põhimõtteid, iga kaitseala sai niipalju, kui suutis välja rääkida või rahvusvahelisi projekte algatada. Looduskaitsealade töötajad olid alamakstud, lisaks ei olnud Eestis korralikku seiret, nappis selget ja usaldusväärset infot kaitset vajavate liikide kohta. Uus aasta algas kõigi looduskaitsekeskuse töötajatel aga palgatõusuga. See peaks looma uue kvaliteedi Eesti looduskaitsesse, kinnitasid juhid. Looduskaitsekeskuse asejuht Leelo Kukk tunnistas, et millegipärast teenekad looduskaitsjad ja reformi algatajad pettusid muudatuste lõppvariandis, mis sündis keskkonnaministeeriumi seinte vahel. «Minejaid oli teisigi kui Lahemaa ja Karula juhid,» lausus Kukk. Samas tõrjus Kukk väiteid, et kaitselade töötajad on võimuta jäetud. «Ei saa öelda, et võimu ei ole, meie avaldame oma arvamuse enne, kui keskkonnateenistus otsustab,» kinnitas Kukk.
|
