Pulk ei raatsinud sel õhtul ajaviiteks isegi telekat sisse lülitada, sest väljas mässav meri tõmbas teda rohkem. Nii ütles ta ka telefonitorusse, et ei tule kuhugi, kuid õhtul üheksa ajal olid päästjad koos kohaliku Tõstamaa vallavanemaga sadamahoone ukse taga.

Tormi eest ära

Vastu puiklev sadamavaht saadeti siiski koju, sest päästjatel oli värskelt meeles 2005. aasta jaanuaritorm, mis Munalaiu sadama muust mandrist ära lõikas. Tõsi küll, tookord tõusis meri Pärnumaal meetri võrra enam kui nüüd. Seekordki ei saanud päästjad autoga sadamani sõita, vaid kahlasid jalgsi läbi tõusuvee.

Eile hommikul kella kaheksaks oli aga Pulk oma vahipostil tagasi ja rääkis õhinal, kui vahva oli olnud eelmisel õhtul sadamahoone ümber tantsivaid laineid vaadata. Eriti hea meel oli tal 2005. aasta jaanuaritormi järel valminud lainemurdjast, mis ei lase tormilainetel sadamakaid peksta.

«Muudkui tsauhh ja tsauhh viskas üle, oi, ilus oli vaadata,» rääkis ta. «Mulle need lained meeldivad, meri armastab mind ja mina merd.» Pulk oli tööl ka kahe aasta taguse jaanuaritormi ajal ning siis viis meri sadamavahi putka minema.

Päästjad viisid Munalaiu sadamakai pealt seekord ära ka auto, mille Kihnu sõitnud filmimehed olid sinna jätnud. Võtmed olid igaks juhuks jäetud sadamavahi juurde sahtlisse. Päästjad kartsid, et kui vesi peaks veelgi tõusma, siis on sõiduk ka meres.

Majadeni ei jõudnud

Tõstamaa vallas ega ka mujal Pärnumaal ükski inimene ega sõiduvahend merre ära ei kadunud. Öösel kella kolmeks oli näiteks Pärnus merevee tase tõusnud küll 1,76 meetrit üle keskmise ning rannarajooni mõned tänavad olid vee all, kuid maju meri uputama ei küündinud. Paarkümmend sentimeetrit jäi esimestest elamutest puudu.

Pühapäeva õhtul kella poole üheksa paiku sulges politsei Pärnu rannarajoonis mereni viivad tänavad, et uudishimulikud autodega veepiirile ohtlikult lähedale ei pääseks. Ka oli Pärnu linnavalitsus ette valmistanud Raeküla ja Ülejõe gümnaasiumi ning volikogu ruumid, et sinna vajadusel inimesi evakueerida. Ühtegi soovijat polnud.

Päästeameti teatel tuli vaid Pärnu sanatooriumist Sõprus neli inimest veevangist välja aidata. Paljudest kodudest lahkusid inimesed veetõusu eest ise. Ka Kihnus jõudis vesi nelja majapidamiseni, inimesed siiski oma kodust ei lahkunud ning päästjate abi ei vajatud.

Sadamavaht Aimi Pulk oli seega üks väheseid, kelle päästjad merevee eest evakueerima pidid. Tahkuranna valla Tahkuranna küla Abaja talus elavad Ilmar ja Alda Tõnisson olid aga Pärnumaal ühed neist vähestest, kes veevangi jäid.

«Üritasin tööle minna, ehkki vallavanem helistas ja hoiatas. Kuid isegi säärikutega ei saanud läbi, talutee oli vee all,» rääkis perenaine Pärnu Postimehele.

Kui jaanuaritormis kaks aastat tagasi sai Tõnissonide kodu väga tugevasti kannatada, siis seekord vesi majja ei tunginud. Suuremad kahjud on vee rikutud muru ja väikese suvemaja põrand, mille lained kaasa viisid.

Meri ajas üle kallaste ka Saaremaal, Hiiumaal ja Läänemaal, kuid nii kaugele kuivale maale kui Pärnumaal vesi siiski ei jõudnud. Saaremaal Sõrve sääres rikkus vesi siiski mereäärseid külateesid, ajades need roovaale täis. Haapsalus jõudis vesi mõnede majadeni ning ümbritses ka spaahotelli Fra Mare. Spaahotelli külastajad viidi kõrgemasse ravikorpusesse. Promenaadi hotellis tungis vesi kööki, kuid hotellis külastajaid ei viibinud.

Seevastu kannatasid saared ööl vastu eilset Pärnumaast enam elektrikatkestuste tõttu, mille põhjustas kohati orkaanitugevuseks paisunud tuul. Varahommikul oli Saaremaal ja Hiiumaal elektrita 3500 majapidamist.

Kui Pärnumaal ja saartel oli meri eile päeval tagasi tõmbunud, siis Tallinn sai hoiatuse uue uputuse eest. Prognoositi veetaseme tõusu kuni 130 sentimeetrini üle keskmise, mis ähvardaks jätta Pirita kaid vee alla ja ujutada üle Tiskre elamupiirkonna.

Fakte tormist

Meri üle kallaste

Pärnu sadama ilmajaam mõõtis ööl vastu esmaspäeva kell 2.45 veetasemeks 1,76 meetrit üle keskmise. Seejärel hakkas merevesi tagasi tõmbuma. Veetõus mujal: Narva-Jõesuus 1,28 (kell 22.00), Muugal 1,2 (21.00), Tallinnas 1,18 (20.20) Sõrus (1,09) (17. 25), Lehtmal 1,11 (19.10).

Tuhanded elektrita

Saaremaal ja Hiiumaal oli eile hommikul tormi tõttu elektrita ligi 3500 majapidamist – Saaremaal 2807 ja Hiiumaal 734. Esimesed rikketeated hakkasid saartel tulema pühapäeva õhtul Sõrve sääres ning saare lõunarannikul. Eesti Energia teatel Mandri-Eestis elektrikatkestusi peaaegu polnud.

Orkaani mõõtu tuul

Peamiselt saartel võttis tuul kohati orkaani tugevuse. Kõige tugevam tuul, 32,8 m/s, mõõdeti pühapäeva hilisõhtul Sõrves. Vilsandil oli eile varahommikul 32,7 m/s.

Puud teedel

Päästeamet sai ööl vastu esmaspäeva kuus tormiga seotud väljakutset, kõik teele langenud puude pärast. Kolm väljakutset oli Pärnu-, üks Saare-, Võru- ja Valgamaalt.

Öö praamis

Torm ja kõrge veetase häirisid laevaliiklust saarte vahel. Pühapäeval kell 22 ja 24 ei väljunud praam Virtsust Kuivastusse ning kell 23 Kuivastust mandrile.

Tallinnast ja Tartust Saaremaale sõitnud bussireisijad veetsid seepärast öö parvlaeval Ofelia. Üks praamis ööbija rääkis, et sõiduautod praamile ei läinud. Õhtul anti reisijatele laevas ka süüa.

Praamiliiklus taastati eile hommikul, mil esimene parvlaev väljus Kuivastust kell 9 ja Virtsust kell 10.

Hiiumaa ja mandri vahelist praamiliiklust torm pühapäeval ei häirinud, küll aga eile hommikul.

Uus torm tulekul

Tormist ilma, mis vaheldub vaiksemate päevadega, jagub Eestis meteoroloogia- ja hüdroloogiainstituudi prognooside järgi kogu nädalaks.

Lähipäeviks on oodata sooja ja vihmast ilma. Täna on tuul taas tugevam, puhudes edelast kuni 23 meetrit sekundis.

Alates kolmapäevast on ilm taas tuulevaikne. Peamiselt sajab vihma. Sooja on 1–6 kraadi.

Pisut jahedamat ilma ennustatakse neljapäevaks, kuid siiski on suhteliselt soe.

Tormi on aga oodata laupäevaks, pärast seda tuleb tuulevaiksem aeg ning võimatu pole ka talvise ilma saabumine.