Mati Kermas Foto: Sille Annuk

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) pressiesindaja Heli Raametsa sõnul lõpetas amet osa keskkonnataotluste läbivaatamise enne jõule, mistõttu lükkus 350 miljoni krooni väljamaksmine uude aastasse.

«Kui see eelmise aasta summadele juurde lisada, tuleks kaks miljardit täis.»

Tema hinnangul peaks käesoleva aasta toetussumma mullusega võrreldes kasvama ning tulema veidi rohkem kui kaks miljardit krooni.

Kui 2004. aastal eraldas  (PRIA) toetusteks 1,8 miljardit krooni, siis tänavu langes põllumeestele, maaettevõtjatele, kohalikele omavalitsustele ja toiduainetööstustele eraldatud toetussumma 1,7 miljardile.

Enim langes euroliidu eelarvest saadava toetuse osa – kui 2004. aastal eraldas EL Eestile 1,3 miljardit krooni, siis mullu 1,1 miljardit.

PRIA peadirektori Mati Kermase sõnul suurenes eelmisel aastal toetusesaajate arv.

«Iga aastaga laieneb toetuste nimekiri ja suureneb ka taotluste arv. Näiteks 2005. aastal jagasime kümme toetust rohkem, kui aasta varem ja ka heakskiidetud taotluste arv oli 11% suurem,» ütles Kermas.

Mullu toetas PRIA ligi 40 erinevat tegevust, alustades lastele koolipiima pakkumisest ja lõpetades kalalaevade moderniseerimisega.

Toetuste saamiseks esitati üle 61 tuhande taotluse, millest 93 protsenti ehk üle 57 tuhande taotluse kiideti heaks.

2005. aastal maksis PRIA ELi otsetoetustena maaharijatele ja loomapidajatele ligi 783 miljonit krooni, riiklikke toetusi maksti 51 mln kr ulatuses ja erinevate turukorraldusmeetmete raames maksti 140 miljonit krooni.

Koolipiimatoetuseks maksti aasta jooksul ligi 10 miljoni, maaelu arengukava toetusi maksti välja 298 miljoni ja Riikliku arengukava toetusi 418 miljoni krooni eest.

SAPARDi taotluste vastuvõtt lõppes küll 2003. aastal, kuid taotlejad võisid investeeringuid teha kuni eelmise aastani ja kuna toetus maksti välja pärast investeeringute tegemist, siis mullu maksis PRIA kokku 58 miljoni krooni eest ka SAPARDi toetust.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5