Julia Baer-Baderi sõnul põhjustab infopuudus vene koolide ülemineku kohta osaliselt eestikeelsele õppele kooliõpetajate ja lapsevanemate hulgas vastumeelsust. Foto: Toomas Huik

Paljud vene koolide õpetajad suhtuvad kakskeelse õppe käivitumisse eelarvamuste ja kahtlustega ning kardavad töötuks jääda, nentis valdavalt vene koole ühendava Õpilasesinduste Assamblee avaliku poliitika sekretär Andrei Jakupov.

«Enamikus Ida-Virumaa koolides oskavad eesti keelt vaid eesti keele õpetajad. Teised kahjuks mitte ja nende suhtumine üleminekusse on lausa vaenulik,» ütles Jakupov.

Suletud ring

Jakupoviga nõustus ka vene õppekeelega Tallinna Tõnismäe Reaalkooli õpilasesinduse esinaine Julia Baer-Bader, kelle sõnul suhtuvad tema kooli õpetajad reformi negatiivselt ning kardavad, et ei saa eesti keeles õpetamisega hakkama.

Baer-Baderi sõnul ei ole koolijuhid, õpetajad ja lapsevanemad endiselt piisavalt informeeritud muukeelse kooli reformi sisust. Infopuudus aga põhjustab negatiivseid hoiakuid.

«Riigi plaan alustada üleminekut 2007. aastal on igati teretulnud, aga valitsus peaks praegu palju rohkem vaeva nägema selleks, et muukeelseid koole piisavalt ette valmistada,» sõnas ta.

Juba praegu osaliselt kakskeelse Kohtla-Järve ühisgümnaasiumi direktori Ülle Kumpini sõnul on nende kooli valmisolek reformiks rahuldav, sest on olemas eesti õpetajate kaader.

Samas ei ole vajalike oskustega õpetajate hulk Kumpini sõnul praegu piisav, et katta nii eesti kui ka vene osakonna vajadusi reformi käivitumisel.

Kumpin lisas, et kuigi kakskeelsele õppele üleminek toob kaasa raskusi ja probleeme, peab ta seda väga vajalikuks. «Näen, kuidas inimesed, kes ei oska eesti keelt, ei saa kätte infot, mistõttu nad ei saa aktiivselt ühiskondlikus elus osaleda. Ainult vene keelt osates saab meil tööd küll, aga siit kaugemale ei pääse. Inimesed on vene kogukonnas nagu sunnismaised,» rääkis ta.

Keeleoskus paraneb

Osaline eestikeelne õpe toimub praegu juba 83 protsendis küsitletud koolidest, mis näitab, et koolijuhid on teadvustanud eestikeelse aineõppe vajalikkust, ütles TNS Emori projektijuht Piia Tammepuu. Tema sõnul kavatseb enamik praegu kakskeelsetest koolidest eesti keeles õpetamise mahtu tuleval õppeaastal suurendada.

Nendest koolidest, kus veel eestikeelset õpetust ei toimu, plaanib suurem osa selle sisseviimist järgmisel õppeaastal, ütles Tammepuu.

Kõige rohkem õpetatakse vene koolides eesti keeles loov- ja rakenduslikke aineid, nagu tööõpetus, kunsti- ja muusikaõpetus ning kehaline kasvatus, kõige vähem reaalaineid.

Uuringust ilmnes, et koolide ajendid eestikeelse aineõppe siseviimiseks on olnud mitmesugused. Osa koolide puhul on olnud tõukejõuks seotuse tunnetamine Eestiga – me elame Eestis ja jääme siia elama ning meie lapsed peavad omandama oma hariduse Eestis, nentis Tammepuu.

Teistele koolijuhtidele on olnud otsustavaks ajendiks hariduspoliitiline surve ja kavandatav reform. «Nn seaduse sund on ajendanud küll ettevalmistusi tegema, kuid samas ei ole koolijuhid olnud nende sammude vajalikkuses alati veendunud, mistõttu nad on tegutsenud selles suunas vastumeelselt,» ütles Tammepuu.

Kakskeelse aineõpetuse positiivsete mõjudena näevad koolijuhid kõige rohkem seda, et paraneb vene koolide õpilaste eesti keele oskus, suureneb nende konkurentsivõime ja laienevad edasised haridusvõimalused. Negatiivsena nimetati õpetajatele ja õpilastele märgatava lisakoormuse teket aine õpetamisel ja omandamisel.

Haridusminister Toivo Maimetsa sõnul on tähtis teadvustada, et kakskeelne õpe on parem alternatiiv täielikult eestikeelsele koolile, sest aitab vene noortel samaaegselt säilitada oma emakeelt ja kultuurilist identiteeti.

Kakskeelne õpe

• 2007 rakendub põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, mille kohaselt peavad muukeelsed koolid Eestis hakkama vähendama venekeelse õppe osakaalu.

• 2007 algab see kõigis vene koolide 10. klassides, mille õppetööst jääb venekeelseks 40%.

• 2008 kohustuslik kakskeelne õpe 10. ja 11. klassides.

• 2009 lisanduvad uued kümnendad ja jätkavad reformiga 11. ja 12. klass, mis tähendab seda, et kõigi vene koolide gümnaasiumi osas toimub vene keeles 40 % õppetööst, ülejäänu aga eesti keeles.

Allikas: haridusministeerium

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.2