Kuigi suuri üleujutusi torm ei toonud, puhus tuul piisavalt tugevalt purjelaudurite rõõmuks, kes eile Pärnu rannas vahutavatest lainetest viimast võtsid. Foto: Raigo Pajula

Kui Eestis ulatuslikke uputusi kaasa toonud jaanuaritormi järel süüdistati EMHI-t selles, et nad andsid üleujutuse hoiatuse alles viimasel minutil, siis nüüd kritiseeritakse neid liigse kiirustamise ja asjatu paanika põhjustamise pärast.

Samal teemal: Rannarahvas kolis mööbli mere jalust ära Meetriga mööda (6) Tormituul katsus rammu uute katustega Mereprognoos olgu asjatundjate tehtud (3)

Riikliku ilmaennustuse aadressil saatis eile esimesed kriitikanooled lendu ETV hommikutelevisioonis enne kella kaheksat esinenud Pärnu maavanem ja kohaliku kriisikomisjoni juht Toomas Kivimägi.

Eksisid meetriga

Ta küsis, miks ei arvestanud sünoptikud Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi täpsemat prognoosi. Sel ajal kui maavanem televisioonis esines, oli merevesi Pärnust juba taandumas, tõusmata ka öisel tipphetkel üle 1,32 meetri.

EMHI esmaspäeval antud ennustuse järgi pidanuks aga merevesi Pärnus tõusma juba sama päeva õhtuks 170 sentimeetrit üle Kroonlinna nulli ja eile hommikuks isegi kuni 2,5 meetrit keskmisest enam. See tähendanuks juba jaanuaritormi kordumist.

Meresüsteemide instituut arvutas aga tormi puhkedes välja, et merevesi ei tõuse Pärnus Kroonlinna nullist kõrgemale kui 1,5 meetrit. Sama info sai esmaspäeval ka EMHI, kuid jättis selle arvestamata.

Kriisikomisjoni juhina elanikke uputuse eest hoiatama pidanud Kivimägi sõnul tõi mereteadlaste info eiramine kaasa kohalike võimude ja elanike ülereageerimise.

Uskusid ametlikku

Kivimägi lisas, et nad teadsid küll ka mereteadurite prognoosi, kuid tema sõnul oli loogiline võtta arvesse riiklikku ilmaennustust. EMHI tühistas üleujutuse ohuteate eile hommikul kell 10.30.

EMHI ilmprognooside osakonna juhataja Merike Merilain ütles, et nad pole kohustatud oma ilmaprognoosi kellegagi kooskõlastama. Meresüsteemide instituudiga ühenduse võtmine oli Merilaini sõnul tema enda initsiatiiv.

«Meie instituudis on hüdroloog olemas,» selgitas ta. «Pidin eelkõige tuginema tema arvutustele ja need olid mul enne olemas, kui ma meresüsteemide instituudist vastuse sain. Meie hüdroloogi meetodid kinnitasid, et oht on olemas, ja sellepärast andsime välja hoiatuse.»

Merilain lisas, et neil pole ka mingit ametlikku alust meresüsteemide instituudi prognoose arvestada. «Meil ei ole isegi lepingut,» lisas ta.

Küberneetika instituudi vanemteadur ja Tallinna tehnikaülikooli rannikutehnika professor Tarmo Soomere ütles, et EMHI esimene prognoos, mis sisaldas hirmutavat numbrit 2,5 meetrit üle Kroonlinna nulli, oli ebamõistlik. «Vee tase ei saanud Pärnus tõusta isegi kahe meetrini füüsikalistel põhjustel,» osutas ta.

Soomere sõnul oli suurim viga see, et EMHI ei pidanud enne oma prognoosi avalikkuse ette saatmist merespetsialistidega nõu.

Mereteadlase hinnangul tuleks mereprognoos ja atmosfääriprognoos üksteisest lahutada. «Need on oma olemuselt ääretult erinevad. Atmosfääri paneb liikuma n-ö soojendamine alt, aga mere paneb liikuma see, et tuul kihutab mere pinnal ja merepind võib tõusta ja langeda,» selgitas Soomere.

Hindamatu kogemus

Ta lisas, et kuna need on niivõrd erinevad asjad, siis peaks atmosfääriprognooside tegija olema üliinimene, kui suudaks ühtlasi ka mereprognoose teha. «Seda ei saa ühe sünoptiku käest nõuda,» märkis Soomere.

Samas ta lisas, et probleemil on ka positiivne külg, sest kõik osapooled said taas hindamatu kogemuse. «Kriisi reguleerimise komisjon toimis laitmatult. Päästekomandod olid valmis, inimesed olid olemas. Seda võiks vaadata kui süsteemi peaproovi ohuolukorrale väga lähedastes tingimustes,» leidis ta.

EMHI peadirektor Jaan Saar ütles eile õhtul Postimehele, et olukorra parandamiseks hakkab instituut tegema meresüsteemide instituudiga mereprognooside osas tihedamat koostööd. «Me oleks juba seda teinud, kuid meie eelarves pole selleks raha,» nentis ta.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.33