«Ma saan küll aru, et ilma ennustamine on oluliselt keerulisem kui börsil raha teenimine, kuid ilmajaam selle tormi ennustamisega poleks küll lõppvõistlusele kvalifitseerunud,» ütles Kivimägi ETV-le.

Tema sõnul olid Pärnumaa kriisikomisjonil teada ka Tallinna tehnikaülikooli mereteadurite prognoosid, mis nägid juba aegsasti ette veetaseme tõusu ligi meetri võrra vähem sünoptikute ennustatust.

«Kui mereteadurite suurim ebatäpsus oli veetaseme ennustamisel 20 sentimeetrit, siis ilmajaamal oli see meetri võrra enam. Samas polnud meil alust mereteadurite prognoosile tugineda, kuna on täiesti loogiline, et võetakse aluseks riikliku institutsiooni ennustus,» ütles Kivimägi.

Maavanem avaldas arvamust, et Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut pole veetaseme tõusu ennustamisel piisavalt õppust võtnu.

«Kui Eestil on olemas teadlasi, kes oskavad modelleerida kordades täpsemini veetaseme tõusu, siis miks ei ole neid inimesi kaasatud ilmaennustuse ja veetaseme prognoosimise juurde,» küsis Kivimägi.

Maavanem tõdes, et teatav ülereageerimine on parem kui võimalikuks õnnetuseks puudulikult valmis olla, kuid kui analoogseid tühihoiatusi koguneb palju, võivad inimesed muutuda nende suhtes immuunseks ega pruugi tõeliselt tõsise olukorra puhul tulevikus enam vajalikul määral reageerida.

Toomas Kivimägi kutsus kriisikomisjoni kokku esmaspäeva pärastlõunal, kuna ilmajaam hoiatas esmaspäeval võimaliku veetaseme ohtliku tõusu eest Pärnu lahes.

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut teatas esmaspäeval, et esmaspäevast kella 19 kuni teisipäevani kella 19 on karta veetaseme tõusu Pärnu lahes 200-250 sentimeetrit üle Kroonlinna nulli ehk üle keskmise taseme.

Teisipäeva hommikul kella 10.30 ajal annuleeris ilmajaam üleujutuse ohuteate.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 2.54