Süsteemil, millest esmapilgul jääb mulje, nagu muutuks kogu kõrgharidus üleüldiselt tasuliseks, on tegelikult mitmed plussid, mis Postimehega kõnelenud kõrgkoolide rektorite ja ka tudengite hinnangul vääriks tõsiselt avalikku arutelu. Majanduskoostöö ja -arengu organisatsioon (OECD) toob oma raportis eeskujunäitena Austraalia õppemaksu- ja laenusüsteemi.Austraalia süsteem Üks raporti koostajatest William Thorn selgitas Eesti Päevalehe arvamusartiklis, et nn Austraalia süsteemi järgi maksaksid kõik bakalaureusetaseme tudengid osalist õppemaksu. Summa suuruse seab iga ülikool eraldi, kuid see ei tohi ületada riigi seatud maksimumpiiri. Õigusteadust ja meditsiini õppivad tudengid, kes hakkavad tulevikus teenima ka kõrgemat palka, maksavad õppemaksu rohkem. Keskmiselt maksavad üliõpilased kõrghariduse maksumusest kolmandiku ja ülejäänu tasub riik. Austraalia süsteemi võti on selles, et üliõpilased maksavad õppemaksu siis, kui nad suudavad seda endale lubada. Nad võivad maksta kohe pärast õpingute algust või lükata maksmist edasi, võttes valitsuselt laenu, mida enamik ka teeb. Õppelaenu võivad võtta kõik tudengid, olenemata enda ja oma perekonna rahalisest olukorrast või käendajate olemasolust. Õppelaenu tagasimaksmist tuleb alustada aga alles siis, kui tudengi sissetulek ületab teatud alammäära. Kui endise üliõpilase sissetulek jääb aasta jooksul alla selle (näiteks lapsehoiu, haiguse või töötuse tõttu), ei tee ta tagasimakseid. Kui teenistus on üle selle miinimumi, tõuseb korrelatsioonis sissetulekuga ka tagasimaksete suurus, kirjutas Thorn. Ebavõrdne olukord Tallinna Ülikooli tudengid Grete Sõõrumaa ning Karl Kallastu on ühel meelel, et Eesti praegune süsteem, kus osa tudengeid ei pea hariduse eest midagi maksma, teised aga õpivad oma rahakoti peal, on ebavõrdne. Riiklikul ehk nn tasuta kohal tudeeriv Kallastu on veendunud, et õppimine peaks olema tudengi põhitöö, kuid hariduse eest maksvatel noortel tuleb enamasti kooli kõrvalt tööl käia. «Ja siis kannatab õppimine kõvasti,» kinnitab tasulisel kohal õppiv Sõõrumaa. Kõrgkoolide rektoritele sümpatiseerib Austraalia süsteemi juures just see, et õppimise eest valitsuselt võetud laenu tagasimaksmine algab alles siis, kui saadud haridus hakkab noorele kõrgema töötasuna juba piisavalt sisse tooma. Poliitiliselt tundlik teema Hoolimata positiivsest hoiakust nn Austraalia süsteemi tõdeb Tartu Ülikooli rektori kohalt kaitseministriks siirdunud Jaak Aaviksoo siiski, et süsteemi muutmine on poliitiliselt tundlik teema ja selle elluviimine raske. «Kes praegu hariduse eest ei maksa, ega need tulevikus ka maksta ei taha,» põhjendas minister. Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Eimar Veldre pole aga OECD pakutavate lahendustega päri, leides, et üldised õppemaksud looksid vaid võrdse võimaluse igaühel maksta, kuid tekitaksid ligipääsu tõkked ehk kõik pole võrdselt võimelised maksma. Kas oleks õiglasem, kui kõik tudengid maksaksid õpingute eest? Alar Karis, Tartu Ülikooli rektor: Olen alati öelnud, et praegune süsteem pole kõige õiglasem. Ent teisalt, ega ta väga ebaõiglane ka pole, sest paljud tasulistel kohtadel õppijad pole ka ehk akadeemiliselt nii võimekad. OECD pakutud nn Austraalia süsteem on positiivne, sest õpperaha hakkab noor tagasi maksma alles siis, kui on pärast hariduse omandamist saavutanud teatud palgataseme. Süsteemi miinus võib olla see, et psühholoogiliselt ei taha noored õppimiseks laenu võtta, ka ema-isa võivad öelda, et oleme seni ilma läbi saanud, ei võta nüüdki. Eestis on küsimus, mis tee valime: kas kõik maksavad või riik maksab, kuid ma ei usu, et me nii rikkaks saame, et kõigi eest maksta. Edasiminekuks on vaja eelkõige poliitilist otsust ja selget arvutust, kas riik suudab õppimise kõigile kinni maksta, eriti veel, kui tudengite arv väheneb. Rein Raud, Tallinna Ülikooli rektor: Tegelikult peaks õpinguid alustavale tudengile olema emakeelne haridus tasuta ja leian, et see oleks ka saavutatav. Mis puudutab nn Austraalia süsteemi, kus maksekohustus tekib siis, kui haridus on kergitanud inimese palka üle teatud taseme. Sellises süsteemis võib mingi õiglus olla ja selle üle võib arutleda. Aga võtta tudengitelt maksu ette, nii et nad ei tea, kas see haridus parandab hiljem nende sissetulekuid, või kui nad on valinud eriala, kus ilma kõrghariduseta ei saa, kuid kus palgad on madalad – näiteks õppejõududel –, siis seda ei tohiks olla. Peeter Müürsepp, Audentese rektori kt: Eraülikoolide rektorite nõukogu seisukoht on, et tuleb saavuta kõigile võrdne kohtlemine. Karta on, et praegu ei suudaks riik üle 50 protsendi kõigi tudengite tasust maksta, ehk teine pool peaks tulema õppija või tema vanemate taskust. See riigi makstav protsent võib olla muidugi ka suurem, kuid ei usu, et praegu rohkem suudetaks.
> Loe edasi |
