Kuigi esialgsete plaanide järgi oleks euro pidanud Eestisse jõudma selle aasta alguses, on Euroopa ühisraha kasutuselevõtt lükkunud vähemalt uude kümnendisse. Seetõttu tegi valitsusliitu kuuluva Isamaa ja Res Publica Liidu rahandusspetsialist Taavi Veskimägi ettepaneku võtta euro käibesse paralleelselt krooniga.Veskimägi hinnangul aitaks see inimestel euroga harjuda, lihtsustaks arveldamist ning muudaks Eesti senisest usaldusväärsemaks. Mõttetu ponnistus «Euroalaga liitumine oli Eesti kolmas suur eesmärk NATO ja Euroopa Liiduga ühinemise järel, sellel ei ole ainult majandus- ja rahanduspoliitiline tähendus,» kirjutas ta eile Postimehes avaldatud arvamusartiklis. Eesti majandusringkondades Veskimägi ettepanek siiski toetust ei leiaks, kuigi teoreetiliselt oleks kahe paralleelvaluuta kasutamine võimalik. «Selline süsteem oleks segane nii kaupmehele kui tarbijale,» leidis Rimi Eesti juht Ruth Laatre. Tema hinnangul ei ole mõtet euro krooni kõrvale surumisega pingutada, sest see oleks poolik lahendus, millest suurt tulu ei tõuseks. Hansapanga makroanalüütiku Maris Lauri sõnul oleks kahe valuuta kasutamine hea vaid juhul, kui usaldus krooni vastu peaks hüppeliselt kahanema. «See võiks mõningad probleemid lahendada, kuid ei pruugi seda ka teha,» märkis Lauri. Reformierakondlase Meelis Atoneni sõnul on Eesti kroon väga korralik valuuta, mille elushoidmiseks ei ole vaja ponnistada. Sestap suhtub Atonen Veskimägi ettepanekusse suure kõhklusega. Samasugune on tõenäoliselt ka Reformierakonna suhtumine. Lauri sõnul näitaks euro ühepoolne kasutuselevõtt, et Eesti ise ei usalda oma krooni ja valuutasüsteemi. Liiatigi ei lihtsustaks see tema hinnangul ka ettevõtete tegevust, sest vajadus valuutade konverteerimiseks ei kaoks. Ka Eesti Panga asepresidendi Märten Rossi kinnitusel ei oleks krooni kõrvale teise valuuta toomisel mõtet, kuna Eesti rahasüsteem on piisavalt usaldusväärne. Punane rätik Enne euroala täisliikmeks saamist ei toeta Rossi kinnitusel Euroopa Komisjon ega Euroopa Keskpank euro kasutuselevõttu seadusliku maksevahendina. Ka Atoneni hinnangul oleks kahe raha kasutamine punaseks rätikuks mõlemale organisatsioonile. «See mõjuks, nagu püüaksime me eurotsooni tagauksest sisse murda, sest otse seda teha ei suuda,» lausus ta. «Liitumine euroalaga ei tähenda pelgalt euro kasutuselevõtmist,» lisas Ross. «Euro ühepoolse kasutuselevõtmise korral ei hakka Eesti endiselt kuuluma nn tuumikliikmesriikide hulka.» Arvamus Märten Ross, Eesti Panga asepresident: Eesti rahasüsteem on usaldusväärne ja kuluefektiivne ning selle muutmiseks ei ole vajadust. Kahe valuuta paralleelkäive oleks ühiskonnale kulu, nõudes lisainvesteeringuid. Samuti ei muudaks krooni ja euro samaaegne kasutamine vajadust usaldusväärse majanduspoliitika, sh eelarve- ja rahapoliitika järele ega tooks automaatselt kaasa oluliste riskide vähenemist. Enne euroala täisliikmeks saamist ei toeta Euroopa Komisjon ega Euroopa Keskpank euro kasutuselevõttu seadusliku maksevahendina. Taavi Veskimägi, riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liit: Me sisenesime euroalaga liitumise koridori, et sealt kahe aastaga läbi kõndida, mitte sinna elama jääda. Praegu majanduses toimuvat vaadates tundub, et nii jätkates tuleb meil selles koridoris veel vähemalt 15 aastat konutada, euroalale saamata. Iga inimene saab aru, et koridoris ei saa pikalt normaalselt elada, see jääb kitsaks ja ahistab. Majanduse ja sotsiaalse stabiilsuse tagamiseks tuleb hakata tegema tagavaraplaani. Meie varuplaan võiks olla õigusliku aluse loomine, et võtta eurod kroonide kõrval kasutusele ametliku paralleelvaluutana Eesti rahasüsteemis. Olen paljude majandusinimestega sellest rääkinud ja julgen väita, et nad on selle sammu astumiseks valmis. Kindlasti tekitab paralleelvaluutade kasutamine jaekaubandusele probleeme, aga need on võimalik riigil ja kaupmeestel koos lahendada. Maailmast on palju näiteid, kus kasutatakse paralleelselt mitut valuutat maksevahendina. |
