Kirjas alluvatele selgitab Ilmar Raag, miks ta ei soovi enam ETVd juhtida. Põhjuseks pole soov filmindusse naasta, vaid nõrk kultuuripoliitika. Foto: Andres Teiss

«Otsustasin oma alluvatele selgitada, miks ma ametist lahkun, sest selle ümber on tekkinud liiga palju kuulujutte,» põhjendas Ilmar Raag oma eilset pöördumist pealkirjaga «Seletuskiri meeleheite ja lootuse vahel».

Tema sõnul on riigi suhtumine oma televisiooni olnud umbes sama jõuetu kui viimasele sõjale sobiliku sümboli püstitamine. Ta viitab eelkõige valitsuse ja riigikogu suutmatusele kokku leppida, mis peab Eesti Televisioonist ja Eesti Raadiost tulevikus saama ning kust leida raha hädavajalikeks investeeringuteks.

«Kui ma näen, et juba teine meie koostatud arengukava leiab tee kalevi alla ning pole enam ühtegi poliitikut, kelle juttu võiks uskuda, on parem lahkuda,» lausus Raag.

Nii nagu pole selgust, kuidas peaks järgmisel aastal saadavast 19 miljonist kroonist lisarahast tõstma kõigi ringhäälingutöötajate palkasid, käivitama lisakanali ETV24 ja maksma kinni olümpiamängude ja jalgpalli maailmameistrivõistluste ülekande õigused, vaikivad kultuuriministeerium ja parlamendi fraktsioonid uue tele- ja raadiomaja ehitamisest.

«Poliitikud kardavad seda teemat kui tuld, sest keegi enam ei usugi, et üht kinnisvaraküsimust on võimalik ausalt lahendada,» seisab Raagi pöördumises.

Ta lisas, et uue maja ehitamise otsus võib viibida ka seetõttu, et ehitusfirmad ja parteid on omavahel tihedalt seotud.

«Eks iga partei eelista mingit ehitusfirmat, sest kasulik leping võib tuua omakorda sponsorraha parteikassasse,» ei soovinud Raag rohkem täpsustada.

Oma kirjas tunnistas lahkuv telejuht, et näeb hea meelega oma järglasena Ainar Ruussaart. «See on kogu praeguse juhtkonna arvamus ja ma tean, et ka majas on talle toetus olemas,» lausus Raag.

Ringhäälingunõukogu juhi Andres Jõesaare hinnangul on Raagi kirjas esitatud etteheited põhjendatud. «Loomingulise inimesena lahkub ta näitemängu lõpus lavalt hoogsalt, ent õnneks mitte mõõga või püssipaugu saatel,» kommenteeris Jõesaar kirja.

Samas heitis ta aga Raagile ette, et aastate jooksul pole ta suutnud muuta alarahastatud ETVd efektiivsemaks. «On palju neid, kes käivad telemajas tööl kui puhkekodus, ajades tööajast peamiselt oma asju,» kritiseeris Jõesaar. Tema sõnul on näiteks ainuõige, et uus telejuht alustaks töötajate koondamisest.

Ruussaare võimalikku saamist uueks juhiks ta veel kommenteerida ei tahtnud, kuid tõdes, et uut juhti valival ringhäälingunõukogul napib häid kandidaate.

«Selge on see, et ETV praegune palgatase hoiab häid tegijaid eemal,» lisas ta. ETV juhatuse esimehe palk on 35 000 krooni, eratelekanalite juhid saavad palka mitu korda rohkem.

---------------------------------------------------------------------

Väljavõtteid Raagi kirjast

Riik on käitunud skisofreenikuna, kes samm-sammult mängib tuntud kasiinosõltlase eeskujul iseolemise ideed unustusse. Mitte tahtlikult, aga et rahaliste eesmärkide ja kultuuri mõjude vahel pole üheselt mõõdetavat seost, keskendutakse sellele, mida osatakse mõõta.

Mulle on vastuvõetamatu idee, et rahvusringhäälingu ainus mõte on poliitikute tasakaalustatud kajastamine uudistes. Aga just selles kontekstis on tehtud enamik ringhäälingu-teemalisi otsuseid.

Võtsin selle ameti vastu selleks, et hakata ellu viima riigikogus heaks kiidetud arengukava. Mäletatavasti sülitas riigikogu ise sinna kaevu kõigepealt ja täna löövad nad kõik silmad maha, kui küsida, mis on saanud kümnetest arengukavadest, mida nad on menetlenud.

Mina oleksin valmis jätkama poole väiksema palgaga, kui ETV eelarve oleks vähemalt pool Sloveenia televisiooni eelarvest.

Praegune valitsus on meile pakkumas eelarvet, mis tõotab rasket aastat ja milles puudub igasugune visioon kas või lähema viie aasta perspektiivis. /---/ Ma väga ei taha suhelda valitsustega, kes alahindavad kultuuridimensiooni tähtsust üldiste ühiskondlike ja majandusväärtuste kujundamisel.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4.85