| |
|
 |
Kalle Krõlov on veendunud, et elektroonikafirma NEC mobiilitehase tarkvara kirjutamine on olnud tema senine tippsaavutus. Mitme ettevõttega käivad tal praegu läbirääkimised sellesama programmi kasutuselevõtmiseks.
Foto: Margus Ansu |
|
Tartlase tarkvara teenib hiigelsummasid
(47)
15.10.2005 00:01
Priit Rajalo, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Viis aastat tagasi läks Silicon Valley’s töötanud Kalle
Krõlovil kaduma 80 000-dollarilise aastapalgaga töökoht. Täna teenib ta märksa
rohkem, sest tema tarkvaraprogramm juhib tootmist ühes Euroopa
mobiilitehases.
Iga kuu väljub Hollandi Rosmaleni linnakeses asuvast Jaapani elektroonikagigandi NEC tehasest 300 000 mobiiltelefoni, mõni kuu ka rohkem. Otseselt pole see just jaapanlaste tehas, kuid nii nagu Elcoteq Tallinnas, nii teeb ka Solectron Netherlands allhanget NECile, pannes kokku nende mobiiltelefone. Üle maailma Hollandisse kokku saadetud telefoniosade kokkupanekut, kvaliteedijärelevalvet ning arvestust peab aga Tartu noormehe Kalle Krõlovi (29) loodud tarkvara. Kusjuures kahele CD-plaadile mahtuvat süsteemi Krõlov maha ei müünud, vaid teenib väikese kopika (tema enda sõnad) iga tehasest väljamineva telefoni pealt. Kogemused Ameerikast Konkreetseid numbreid ta avalikkusele välja lobiseda ei soovi, kuid öelgem siis nii, et arvatust suuremad investeeringud ja risk on end kuhjaga tasunud. Kalle Krõlov on veendunud, et kui viie aasta eest olnuks olud teised, oleks ta ehk praeguseni tööl Ameerika Ühendriikides Californias Silicon Valley’s, kohas, kus on IT-gigantide Oracle ja Adobe peakorter. Viie aasta eest, pärast Eesti Põllumajandusülikoolis energeetika eriala lõpetamist, oli Kalle Krõlovi esimene töökoht just USAs väikeses tehnoloogiafirmas. Tegelikult hakkas Krõlov tööle selle firma pisikeses Tallinna kontoris, kuid sealt saadeti ta kohe, nii nagu teisigi, pooleks aastaks peakontorisse ülemuse käe alla õppima ja töötama. «Mõnes mõttes oli see õnnetu periood, sest seal tuli enamik aega kirjutada tehnilist dokumentatsiooni, teha kataloogi nende toodete kohta,» tõdes Krõlov. «Aga firma oli huvitav seetõttu, et sai klientidega süsteemide spetsifikatsioonide osas läbirääkimisi pidada.» Siinkohal räägib Kalle Krõlov, kuidas tema, noore mehena, istus uhketes kabinettides, mis täis nahkmööblit, ja lõi kaasa koosolekutel, kus mõtlematud laused võiksid väga kalliks maksma minna, ning hankis seeläbi väärtuslikke kogemusi. Firma klientide kaudu tehti Krõlovile pakkumine vahetada töökohta. Palgaks pakuti 80 000 dollarit aastas (praeguse kursi järgi umbes miljon krooni aastas – P. R.). Krõlov panigi senise leivaisa lauale lahkumisavalduse. Häda oli aga selles, et noormeest taheti kohe-kohe ametisse, temal oli aga USA viisa lõppemas. Eestisse naasnuna võinuks ju paberite ajamisega jändamagi hakata, kuid siis oli Krõlovil selge arusaam, et noore inimesena on tal veel küllalt aega Ameerikasse tagasi minna. Nii saigi temast elektroonikatööstustele roboteid tootva Soome firma programmeerija. Ja seda pooleteiseks aastaks, elukohaga Soomes. Palganumbreid muidugi enam miljonites mõõta ei saanud. Ära elama pidi 20 000-kroonise kuupalgaga. See polnudki niivõrd tähtis, sest sealt sai Krõlov enda väitel suurema osa loova inseneritöö kogemustest. Iseseisvumine läks edukalt Naastes Soome firma Tallinna filiaali ning ülelahe kaugtöö ammendudes hakkas Krõlov Eestis füüsilisest isikust ettevõtjaks. Allhankijana jäi ta sellegipoolest endisele tööandjale Soome programme tegema. «Tahtsin võimed proovile panna, et kas saan ise hakkama,» tunnistas Krõlov. «Algus oli muidugi raske, napilt tuli ots otsaga kokku.» No nüüd olemegi jõudnud selleni, kuidas sai vabakutselisest insenerist-süsteemiloojast Jaapani elektroonikagigandi Euroopa tootmistehase elupäästja. Nimelt tellis NECi Hollandi tehas sellelt Soome firmalt tehase tarkvara. Robotid ja käsitööjaamad jõudsid ilusti kohale, kuid tööle ei hakanud. Hollandlased kaebasid soomlased kohtusse. Kuidas see lõppenud on, Krõlov ei tea. Igatahes olid kõrged ülemused Jaapanist käinud korduvalt Hollandis kurja häält tegemas. Ühel hetkel, see oli umbes poolteist aastat tagasi, sai Krõlov Hollandist kõne, et ole hea mees, tule soomlaste süsteemi lappima. Kalle Krõlov aga leidis, et milleks kellegi teise vigu parandada, mõttekam on uus süsteem luua. «Ülesanne, mis tundus alguses kaks numbrit liiga suur,» muigab Krõlov tagantjärele. Suurema osa viiest kuust istus ta arvuti taga, sisestades programme. Viimases otsas oli tal ka abiline. Krõlov kinnitab, et 60 protsenti programmidest on tema mõttetöö vili, ülejäänu johtunud etteantud tehnilistest nõuetest. Copy ja paste-meetodit pole ta kasutanud, sest kogu maailmas olevat kõigest kolm-neli sarnast tootmistarkvara süsteemi, mis toote komplekteerimisel ja kvaliteedil silma peal hoiaks. Viimase aasta veetis Krõlov suuresti Hollandis. Et kohapeal oma kätetöö nimega Evocon (ei tähenda midagi, lihtsalt ilus nimi) toimimist jälgida. Praegu toimetab ta taas Eestis. Tehas töötab, programm toimib. Ja selle ajaga on Krõlovi programmi abiga välja lastud umbes kaks miljonit mobiiltelefoni. Kas sellest tarkvarast võiks ka mujal kasu olla kui vaid selles ühes tehases? Krõlov ei taha saladuseloori palju kergitada, ent sõnab,
et paaris-kolmes kohas on see programm juurutamisel. Teoreetiliselt sobivat see
isegi autotööstusesse.
Kas teate?
Veel eestlaste loodud ülemaailmseid
IT-projekte • internetitelefon Skype • tartlaste hasartmängutarkvara Playtec • Artec grupi pisike telemeditsiiniseade «Doc@Home» (nagu väike EKG-aparaat) • failivahetusvõrgustik Kazaa • Regio mobiilpositsioneerimise tarkvara Allikas: PM
|
